Kõrvetised ei tähenda sugugi veel reflukstõbe, kuid annavad sellest haigusest kõigepealt märku. Kuidas seda tõbe diagnoositakse ja mida siis teha? Selgust aitab tuua Põhja-Eesti Regionaalhaigla gastroenteroloog Mart Riispere.
…Trollis istuvad kõrvu kaks muidu rõõmsameelset naist. Kui jutt lapselastest saab otsa, muutuvad nad tõsisemaks ja hakkavad rääkima oma tervisehädadest.
“Mul on refluks,” ütleb üks.
“Mul ka,” kostab teine vastu – nagu uhkustundega.
Sellel tüütul tõvel on tõesti kõlav nimi. Veel kümme-viisteist aastat tagasi polnud reflukstõvest midagi kuulda – nüüd räägitakse ja kirjutatakse sellest aina. See pole mingi uue aja haigus, vaid on vaevanud ka meie vanemaid, nende vanemaid ja nendegi vanemaid…
“Varem öeldi refluksi asemel ühe sümptomi järgi lihtsalt “kõrvetised”,” sõnab dr Mart Riispere.
Normaalselt on nii
“Kohas, kus söögitoru suubub makku, on sulgurlihased, mis avanevad siis, kui toit jõuab söögitoru kaudu makku. Pärast seda need lihased sulguvad,” selgitab dr Riispere. “Normaalne on, et suust liiguvad söök ja jook mööda söögitoru ikka ühele poole. Kui on vastupidi, tekitab see juba vaevusi.”
Piltlikult öeldes: kui midagi tuleb makku ülevaltpoolt, võtab magu selle enamasti lahkelt vastu ja paneb seejärel ukse seestpoolt lukku. Kasvata tiritammi või viska hundiratast – ka pea peal seistes sealt midagi välja ei tule.
Üks kurja juur – lahisong
Mõnikord aga maosisaldis liigub vastassuunas. See ongi refluks (ld refluxus) ehk tagasivool. Miks mao lukk seestpoolt siis alati ei pea?
“See näitab, et mao sulgurlihaste funktsioon on millestki häiritud,” ütleb dr Riispere. “Selle põhjuseks võib olla söögitoru lahi song. Piirkonnas, kus söögitoru suubub läbi vahelihase makku, on avaus, mida nimetatakse söögitoru lahiks. Mõnel inimesel on magu sellest paari sentimeetri võrra ülespoole surutud, see põhjustab mao ja söögitoru vahel oleva sulgurmehhanismi häire.”
Loe edasi ajakirjast...
