Kui kuri kurguhaigus korduma kipub, võib see kujutada tõsist ohtu tervisele. Milline mõte on kurgumandlitel ja miks on mandlioperatsioon vahel ainus viis elujõud tagasi saada?
Uurime asja lähemalt Fertilitase nina-kurgu-kõrvaarsti Viktor Solovjovi käest.
Mida need mandlid üldse kurgus teevad?
Et asjast selgemat ülevaadet saada, vaatame kõigepealt kurku.
Nagu herilase kärjed
Kurgumandlid ehk tonsillid kuuluvad neeluringi lümfikoe kogumike hulka, mille moodustavad lisaks neile veel ka ninaneelumandel ehk adenoid ja keelepäramandel.
Kurgu lümfikoe kogumikud on erineva ehitusega. "Kurgumandlid meenutavad ehituselt oma pikkade torujate limaskesta kurdudega justkui herilase kärgi," toob arst tabava võrdluse, "ninaneelumandel ehk adenoid jällegi paksulehelist lasteraamatut ja keelepäramandel on neist siledaima ehitusega nagu munakivisillutis."
Trahvikviitungi asemel kaitsekehad
"Kurgumandlite ülesanne on peamiselt kohanemisperioodil enne puberteeti – ajal, mil inimorganism alles kasvab ja kohaneb selle maailmaga – informatsiooni korjamine uute organismi sattuvate mikroobide kohta ja kaitsekehade tootmise alustamine. Nende töö sarnaneb liiklusjärelevalve kaameratele teedel," ütleb dr Solovjov ja täpsustab, et mikroobifiltrite ja -kinnipidajatena nad ei toimi.
"Kui politseinik peab kinni ja karistab kohapeal, siis kurgumandlid-liiklusjärelevalvajad saadavad trahvikviitungi hiljem järele – kaitsekehade näol."
Ehkki igal organismi osal on oma kindel ülesanne, kas siis võib öelda, et täiskasvanud inimese jaoks on mandlid peaaegu atavistlikud organid – nad on oma töö teinud?
"Põhimõtteliselt küll. Adenoidid, kurgumandlid ja keelepäramandlid kaovad sageli pärast noorpõlve põdemisi justkui ära, nad taandarenevad nii, et mõnikord võib kurku vaadates mõelda, et nad on ära lõigatud. Mandlid tõesti taanduvad, kui nende funktsioon on täidetud."
Loe edasi ajakirjast...
