Paljudel juhtudel saab südamevaevusi leevendada ainult arstimite ja eluviisi muutmisega. Mõnikord aga nendest ei piisa ja vaja läheb kirurgi abi – operatsiooni – või aitab väsinud haiget südant ergutada hoopis aparaat. See kirjatükk soovib lahti mõtestada probleeme, mis on seotud südamekirurgiaga. Loomulikult jagavad südameoperatsioonidest ja nende vajalikkusest kõike kõige paremini südamekirurgid, kuid ka tavainimesel on tarvis teada, milliste haiguste korral on vaja kirurgi abi ja milline peab olema ravi peale lõikust. Vähem tähtis pole seegi, et südamehaige inimene saaks arstilt täpset infot operatsiooni vajaduse ning sellega kaasnevate riskide kohta. Südamehaiguste korral võivad tekkida olukorrad, mida on võimalik likvideerida ainult operatsiooniga. Paljudel juhtudel on kiire kirurgiline ravi ülioluline ja elupäästev. Tuleb leida kõige sobilikum Põhilised südamekirurgilised meetodid on südame pärgarterite šuntimine; südame anatoomiliste vigade parandamine; klappide proteesimine või taastamine; vereringe ajutine toetamine mehaaniliste abivahenditega. Arstidel on äärmiselt vajalik teada, milline raviviis on haigele kõige sobilikum. See hõlmab järgmisi küsimusi: millised on südamehaiguse tunnused; kas neid saab ravida ka mittekirurgiliselt (tabletid, eluviisi muutmine); kui pikk võib olla ooteaeg lõikuseni; mida peab tegema pärast seda? Küsimusi tekib veel. Peale tohtrite peab ka haige ise teadma võimalikult palju sellest, mille pärast teda operatsioonile saadetakse; see on tähtis info ka tema lähedastele. Südameoperatsioon on keeruline ega ole võrreldav sissekasvanud varbaküüne väljaopereerimisega (tegelikult ei saa ka siis alahinnata tüsistuste võimalust), kuid haigele on südamelõikus sageli eluküsimus. Loe edasi ajakirjast...
Edasi lugemiseks
Esimene kuu 0.99€, edaspidi 2.99€ kuus
