Kui vetsuuks kipub kiunuma
Tekst Üllar Ende
10.02.2012

Siis on uksehingi vaja määrida. Liiga tihti kinni-lahti käiv WC-uks aga annab õlitamisest hoolimata märku sellest, et midagi on viltu. Mitte uksega.

Mis täpselt, seda selgitab meestekliiniku MediTA meestearst Kristo Ausmees.

Mullu kirjutas noor mees Kodutohtris ilmunud meesteloo peale. Tema pole veel kolmkümmendki. Sõidab suvel autoga kaugele maakoju, isa peal, kes tahab vähemalt iga tunni tagant metsapeatust. "Mina ka. Mis värk?" tahtis noor mees teada. "See on vist meie suguvõsa viga," arvas ta. Ka öösel ronib ta naise kõrvalt paar korda vetsuust kulutama.

"Urineerimist mõjutab vähemalt kolm organit," ütleb dr Kristo Ausmees. "Esiteks eesnääre, teiseks põis ja kolmandaks neerud. Kõik need toimivad erinevalt, kuid normaalselt peaksid tagama selle, et urineerimisprobleeme ei ole."

Uriini tulek põide iseenesest kohe hädale ei aja. "See tekib normaalselt ikka siis, kui põis hakkab täituma. Üldjuhul tekitab urineerimisvajaduse 150-200 milliliitrit vedelikku."

Sage urineerimine pole normaalne
Ühest küljest on urineerimine loomulik vajadus, kuid teisest küljest annab see märku, kas meiega on kõik korras või mitte. "Urineerimine on jutumärkides üks inimõigustest, sest ilma selleta me elada ei saa," nendib dr Ausmees.

Nagu mõnele on loodud tundlik magu, võib mõnele olla antud tundlik põis, ka noortele meestele. "Enamasti on nende urineerimishäiretel kaks põhjust. Esiteks eesnäärmepõletikud ja üldse põletikud suguteedes, mis põhjustavad sagedasti urineerimist ja valulikkust; teiseks üliaktiivse põie sündroom põiekaelas, mis mõjutab urineerimise sagedust, eriti öösel," selgitab meestearst. "Üliaktiivse põie puhul on eesnäärme piirkonnas retseptorite tundlikkus tõusnud. See on neuroloogiline või geneetiline probleem - miks see nii on, seda alles uuritakse. Nende retseptorite tundlikkuse suurenemise tõttu on mehel selline tunne, nagu tahaks kogu aeg hästi tihedalt vetsus käia. Uriinikogus kusepõies on küll väike, juga tuleb ilusasti ja muid kaebusi ei ole, kuid häirib ainult sage urineerimine, eriti öösiti."

Nii või teisiti: kui tihti välja ajab ja see häirib, soovitab meestearst arsti juurde minna: "Seal saab uuringutega täpsustada urineerimishäirete põhjused. Kui need selguvad, siis on olemas efektiivsed rohud, mis urineerimistungi vähendavad."

Seda, kui ka noor mees peab liiga tihti põit tühjendama, peab dr Ausmees ebaloomulikuks. "Olgu inimene noor, keskeas või vana, mees või naine - tihe urineerimine pole normaalne."

Mõne tunni päeval peaks vastu pidama
Aina räägitakse liiga sagedasest urineerimisest. Mis on normaalne ja mis enam mitte? Dr Aumeeski ei saa seada täpset piiri. Palju oleneb ka sellest, kui palju vedelikku sisse sööme-joome:

"Olenevalt kehamassist peaks inimene tarbima vedelikku kaks või kaks ja pool liitrit päevas. Me ainult ei joo seda sisse, vaid saame ka toiduga, näiteks kurgist moodustab vesi kuni 90 protsenti. Rohkesti vedelikku saame ka näiteks banaanist ja viinamarjadest. Osa vedelikust aurustub naha kaudu, osa kulub elundite igapäevaseks normaalseks toimimiseks. Suur hulk vedelikku läheb organismist koos kusijääkainetega neerude ja kusepõie kaudu välja.

Kui küsida, mis on normaalne urineerimine, siis inimese jaoks ongi normaalne see, mis on normaalne: osa ütleb, et käib ka öösel kaks korda väljas, see on nende jaoks okei ega häiri. On aga inimesi, kes kurdavad juba selle üle, kui nad peavad öösel ühe korra väljas käima."

Meestearst ütleb, et urineerimishäired ei vähenda eluiga, kui eesnäärmes või põies pole kasvajat. Üldjuhul urineerimishäired ise kasvajat ei põhjusta. Küsimus on selles, milline on elukvaliteet: kas urineerimisprobleemid tekitavad ka valu ning mõjutavad igapäevaelu.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid