Laps joob palju ja käib tihti pissil. Arsti juures tehakse vereanalüüs ja täiesti ootamatult selgub, et suhkrusisaldus on suur ja lapsel on diabeet. See on šokk kogu perele. Kuidas lapse haigusega toime tulla, räägib Tallinna lastehaigla endokrinoloog-lastearst Ülle Einberg.
Laste haigestumine diabeeti suureneb kogu Euroopas, esirinnas on meie naaber Soome. Küsimusele, miks see nii on, ei osata hoolimata aastakümnetepikkustest uuringutest ikka veel vastata. Teatakse, kuidas suhkruhaigus areneb, aga mitte seda, mis selle vallandab. Teooriaid on erinevaid, üks nendest on liigne hügieen. Arvatakse, et imik peab kokku puutuma erinevate haigustekitajate ja mikroobidega, et immuunsüsteem hakkaks normaalselt toimima.
Kuid asi pole hoopiski nii lihtne. Endokrinoloog Ülle Einbergi sõnul on uurimused näidanud ka seda, et kindlaid kõhuviirusi põdenud lastel tuvastatakse diabeeti sagedamini ning need võivad selle tõve vallandada. Veel arvatakse, et esimest tüüpi suhkruhaigusse jäämist mõjutavad pärilik eelsoodumus ja keskkonnategurid, mida praegu aktiivselt uuritakse.
Dr Einberg rõhutab, et segamini ei tohi ajada esimest ja teist tüüpi diabeeti. Kuigi mõlemal juhul tõuseb veresuhkrutase üle kriitilise piiri, on haiguse kujunemine ja ravi täiesti erinevad. Kui esimest tüüpi diabeet avaldub lapse- või noorukieas, siis teist tüüpi diabeet on pigem ülekaaluliste täiskasvanute haigus. Seejuures on viimasel ajal ülekaalu ja vähese liikumise tõttu täheldatud ka lastel teist tüüpi diabeeti haigestumise kasvu.
Ei tule liigsest magusast
Pärast diabeedidiagnoosi saamist süüdistavad vanemad tavaliselt ennast, et küllap on nad last valesti toitnud ja talle liiga palju magusat lubanud. Kuid vastupidi levinud müüdile ei ole esimest tüüpi diabeeti haigestumine seotud liigse magusa tarbimisega, vaid on autoimmuunhaigus.
"Vanemad küsivad alati, kas nad oleksid saanud midagi teisiti teha või haigust ära hoida, kui oleksid seda varem märganud. Tänapäeval ei oska me seda haigust kuidagi vältida. Tõsiasi on see, et kui esimest tüüpi suhkruhaigus avastatakse, on 80–90 protsenti insuliini tootvatest rakkudest juba hävinud," nendib dr Einberg. "Meie immuunsüsteem, mis peaks töötama viiruste ja bakterite vastu, hakkab ühel hetkel ründama oma keha rakke. Diabeedi korral on selleks insuliini tootvad kõhunäärme beetarakud. Seetõttu seiskub selle eluks vajaliku hormooni valmistamine, häirub lapse normaalne ainevahetus ja glükoosist energia saamine.
Lapse organism suudab kaua kompenseerida olukorda, kus beetarakud töötavad osaliselt. Alles siis, kui insuliini tootvatest rakkudest on järel veel ainult 10–20 protsenti, hakkab veresuhkrutase tõusma ja tekivad haigusnähud. Kui kõhunäärmes ei toodeta piisavalt insuliini, on organismis veresuhkrutase pidevalt liiga kõrge."
Loe edasi ajakirjast...
