Kes meist poleks kuulnud ütlust “nahk on pehme nagu beebi pepu”, kui keegi reklaamib vaimustunult oma ilunippe, mis on muutnud naha siidiseks. Kuid ka nende samade kõige tillemate inimhakatiste naha hellitamiseks reklaamitakse kreeme, puudreid, õlisid, losjoone... Kas ja mida vajab (väike)lapse nahk tegelikult?
“Mina ei poolda kõikvõimalikku kreemitamist ega salvitamist,” teatab perearst ja Üleriigilise Perearsti Nõuandetelefoni 1220 arst-projektijuht Lauri Laas. “Vastsündinu nahk on hästi tundlik. Beebi on ju veetnud 9 kuud veekeskkonnas ja siia ilma sündides peab ta hakkama kohanema õhuga. Lapse nahk tahab hingata ning kreemikord takistab seda. Hoolitsus naha eest tähendab pesemist soojas vees.”
Lapse termoregulatsioon
Dr Laas selgitab, et lapselgi on nahk tema kõige suurem organ ning see on otseses kokkupuutes väliskeskkonnaga. Kindlasti tuleb jälgida, et lapse termoregulatsioonis ei toimuks mingeid nihkeid. “Beebi naha all puudub paks ja soe rasvkiht. Sünnitusmajast koju tulnud, peab jälgima, et toad oleksid soojemad kui tavaliselt. Hiljem võib toasoojust tasapisi vähendada. Muidugi ei tohi tube hullult kütma hakata ega last tekkide sees aurutada. Beebil on paras olla siis, kui tema käed, jalad ja lõuavolt on soojad.”
Palavate ilmadega tuleb vältida ülekuumenemist. Kindlasti ei jäeta last päikese kätte. Ülekuumenemine võib suvel toimuda ka varjulises kohas. Vankris läheb kiiresti palavaks, omakorda “kuumutavad” last mähkmed. “Kindlasti peab laps saama piisavalt vedelikku. Kui rinnapiimast jääb väheks, siis tuleks vett juurde anda,” lubab perearst Lauri Laas ning lisab, et kui kraanist tuleb puhas vesi, siis pole see lapsele keelatud. “Peamine, et vesi oleks toatemperatuuril. Põletikuvastase toimega kummelitee soovitan jätta pigem raviotstarbeks, kui lapsel on näiteks kerge külmetus või ta köhatab.”
Loe edasi ajakirjast...
