"Rasedus on nii tore ja ilus aeg!" õhkavad paljud naised. "Lapsi kasvataks hea meelega, aga rase ei tahaks enam olla - küll see oli raske!" leiavad teised. Rasedus jääb erinevalt meelde ja ka kulgeb isesuguselt, olles ometi ikka üks ja seesama: viljastatud munarakust areneb 38 nädalaga uus väike inimene.
Leidub naisi, kes tunnevad end kogu raseduse jooksul suurepäraselt ning tuleb ette neid, kes kogevad lapseootuse ajal mitmeid probleeme. On äärmiselt individuaalne, kellel esinevad vaevused nõrgemalt ja mööduvad rutem, kellel aga tugevamalt ja kauem. Ka sama naise erinevad rasedused võivad kulgeda täiesti isesuguselt. Hea on siiski kursis olla, millised sümptomid ja kaebused kuuluvad täiesti normaalse raseduse juurde ja mida nende korral ette võtta.
Enamasti viitab rasedusele ärajäänud menstruatsioon, mille kinnituseks on positiivne rasedusproov uriinist, kuigi leidub naisi, kes tunnetavad lapseootele jäämist juba kohe pärast viljastumist. Oletatavat sünnitustähtaega ja raseduse kestust loetakse alates viimase menstruatsiooni esimesest päevast, mis on enamasti kaks nädalat enne viljastumist.
Rasedusega peaks naine end arvele võtma naistearsti, perearsti või ämmaemanda juures enne 12ndat rasedusnädalat. Kogu raseduse vältel jälgitakse naist ja tulevast last hoolikalt; regulaarsetele visiitidele arsti või ämmaemanda juurde lisanduvad korduvad vere- ja uriiniproovid, ultraheliuuringud ja loote südametoonide uuringud. Kõik see on vajalik, et jälgida raseduse kulgu ning avastada võimalikud kõrvalekalded varakult.
Tulevase lapse arengu seisukohalt on kõige kriitilisemad 12 esimest nädalat, mille jooksul hakkavad moodustuma ja arenema kõik tähtsad organid. Hiljem jätkub loote kasv ning laps, kes sünnib 37. ja 41. rasedusnädala vahel, on ajaliselt sündinud laps.
Ettevalmistused rasestumiseks
Ideaalis võiks juba rasedust planeeriv naine lasta kontrollida oma tervist ning mõelda oma eluviisi peale. Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite tarvitamine tuleks lõpetada 2-3 kuud enne planeeritavat rasestumist, et organism jõuaks taastada füsioloogilise hormonaalse seisundi. Samuti oleks hea enne rasestumist välja ravida kõikvõimalikud günekoloogilised põletikud.
Kindlasti peaksid arstiga nõu pidama naised, kes põevad mõnd kroonilist haigust (hüpertoonia, diabeet, astma, kilpnäärmehaigus jne) ja tarvitavad seetõttu korrapäraselt ravimeid. On haigusi, mille korral võib samade ravimitega jätkata, kuid leidub ka selliseid, mille korral on lapseootuse ajaks vaja leida sobivam ravim. Ka on oluline, et krooniline haigus oleks rasestumise hetkel stabiilses seisus ja tervisenäitajad võimalikult normilähedased.
Loe edasi ajakirjast...
