Lipitud-lapitud, ilma nõela pistmata. Ega kapsas nii vaene olegi. Vastupidi: peakapsas ja tema eri nägu sugulased on väga rikkad toitainete poolest, mis aitavad ka talvel keha kosutada.
Peakapsas on vähenõudlike kasvutingimustega, suhteliselt suure saagikusega ja odav toiduaine, mis täidab hästi kõhtu. Kui lisada kõik tema head omadused, siis on õigel kohal soovitus tervise heaks ära süüa üks kapsapea nädalas.
Kapsaroogade retsepte on hulganisti ja kui valida poes pakutavate kapsaliikide hulgast erinevaid, pole probleemi seda kasulikku köögivilja süüa aasta ringi.
Suur sarnane suguvõsa
Kapsaliste suguvõsa on päris suur. Mõned liigid on levinumad ja tuntumad, teised aga huvitava välimusega. Tuntuimad on valge ja punane peakapsas, spargelkapsas ehk brokoli, rooskapsas ehk Brüsseli kapsas, lillkapsas, lehtkapsas, kähar peakapsas ehk Savoia kapsas, nuikapsas, Hiina lehtnaeris ... Loodusest leiame jänesekapsast ja merikapsast.
Kapsastele on ühine see, et nende toitainesisaldus on enam-vähem ühesugune. Kõigis on suhteliselt palju vett - 90% või rohkemgi - ning nende energiasisaldus on keskmiselt 28 kcal 100 grammis. Süsivesikuid on kapsas vähe, nendest peaaegu poole moodustavad seedimatud kiudained, mis annavad eriti vähe energiat. Näiteks 100 g valgest peakapsast saame keskmiselt 24 kcal; 1,1g valku; 0,2 g rasva; 3,4 g süsivesikuid ja 2 g kiudaineid. Seega on kapsas kõhtu täitev, aga vähe energiat andev toiduaine.
Loe edasi ajakirjast...
