Kõik me oleme sügisest kevadeni hädas viirushaigustega, kuid eriti kimbutavad viirused lapsi. Paljud vanemad on mures, sest saadavad terve lapse lasteaeda ja siis algab nohude-köhade jada, millel ei näi lõppu tulevat. Seda, miks lapsed nii sageli haigestuvad, küsisime Laagri perearstikeskuse perearstilt Triinu-Mari Otsalt.
Viirushaigusesse nakatumine on imelihtne, sest viirusosakesi leidub mänguasjadel, ukselinkidel, telefonidel – igal pool, kus haigestunud inimene on köhinud, aevastanud või midagi puutunud. Lapsed mängivad lähestikku, vahetavad lelusid, näppides samal ajal nina ja hõõrudes kätega silmi, ja nii see viirus levibki.
Dr Ots leiab, et üleliia muretsema ei pea: "Väikelapseeas on täiesti tavaline, et laps haigestub aastas isegi 10–12 korda. Selles vanuses lähevad lapsed lasteaeda ja nende suhtlusring laieneb, mistõttu puutuvad nad kokku paljude erinevate haigustekitajatega, enamikuga neist esimest korda elus. Kuna lastel ei ole nende haigustekitajate suhtes varasemat immuunmälu, on sage haigestumine paraku organismi normaalne reaktsioon terveks inimeseks kasvamisel. Haigestumine on märk, et immuunsüsteem töötab ja organism tekitab endale antikehi."
Samale haigusele võivad lapsed reageerida erinevalt. "Mõni laps saab nohust võitu paari-kolme päevaga, teine laps maadleb sama viirusega mitu nädalat. Siin mängib rolli lapse immuunmälu tekkimise kiirus, mille üks põhjus on ka geneetiline eripära."
Vanematele mõjub see muidugi kurnavalt, kui laps saab lasteaias käia vaid nädala ja peab siis jääma uue haigusega koju. "Kahjuks ei saa me lapsevanemana siin väga palju ära teha. Kõik, mida sel perioodil lapsele pakkuda võime, on puhkus ja haiguse sümptomite leevendamine," nendib perearst. "Oluline on siiski hoida haiget last kollektiivist eemal, et organismil oleks aega tegeleda teda tabanud haigustekitajaga ja kujundada välja lõplik immuunvastus. Selleks võib kuluda 3–5 nädalat."
Laps peab kõik need kolm nädalat kodus olema, isegi kui ta ennast hästi tunneb, sest kui sel perioodil sama haigustekitajaga uuesti kokku puutuda, võib juhtuda, et organism võtab seda kui uut haigust. "See ongi üks võimalik põhjus, miks uus haigestumine last nii lühikese aja jooksul tabab."
Lohutuseks lapsevanematele ütleb dr Ots veel kord, et see on osa immuunsüsteemi arengust ega tähenda, et lapse immuunsüsteem oleks liiga nõrk või et oleme teda kuidagi valesti hoidnud-kasvatanud. "Ka ei ole sellistel puhkudel enamasti alust kahtlustada immuunsüsteemi puudulikkust või rasket haigust. Loomulikult tasub kahtluste korral perearstiga nõu pidada, kuid sage haigestumine iseenesest ei ole märk raskest kaasuvast haigusest."
Loe edasi ajakirjast...
