Lümfoom on üks kõige paremini ravile alluvaid vähkkasvajaid, mille korral alternatiivravi võib kannatajale saatuslikuks saada, toonitab Tartu ülikooli hematoloogia-onkoloogiaprofessor Hele Everaus.
Lümfoom on kindlat tüüpi vere valgeliblede (lümfotsüütide) ja laiemalt lümfisüsteemi kasvaja. "Praegu ei tehta veel lümfoomi sõeluuringut, kusjuures sümptomid kattuvad mitme teise haiguse omadega," ütleb dr Hele Everaus.
Lümfoome on kahte tüüpi: Hodgkini lümfoom ja mitte-Hodgkini lümfoom.
Hodgkini lümfoom
Hodgkini lümfoomi riskitegurite hulka kuulub vanus. "Peamiselt haigestutakse Hodgkini lümfoomi vanuserühmas 16–34 aastat ja üle 55 aasta," nendib dr Everaus. "Mõnevõrra sagedamini esineb haigust meestel. Huvitavalt on näidatud ka elukoha rolli: võrreldes Aasiaga haigestutakse sagedamini USA-s ja Põhja-Euroopas."
Seni ei teata täpselt, mis lümfoomi põhjustab. "Arvatakse, et mõned faktorid võivad suurendada haigestumisriski," räägib dr Everaus. Arsti sõnul võivad oma osa mängida näiteks Epsteini-Barri viirus, HI-viirus ja inimese T-lümfotroopne viirus.
Uuringute põhjal võib haiguse teket osaliselt mõjutada pärilikkus. "Kui kellegi vanematel või õel-vennal on Hodgkini lümfoom, siis on tal selleks suurenenud risk, aga mitte igaühel neist ei pea tingimata lümfoom tekkima. Pealegi paljudel haigetel riskitegureid isegi ei leita," selgitab dr Everaus. "Veel üks huvitav seos on see, et Hodgkini lümfoomi leitakse sagedamini kõrgema sotsiaal-majandusliku tasemega osal rahvastikust. Oletatakse, et rangemad hügieeninõuded ehk nii-öelda liiga puhas keskkond takistab organismi immuunsüsteemi treenimist kontakti kaudu erinevate bakteritega."
Loe edasi ajakirjast...
