Kui neid on palju, siis on see divertikuloos. Kõige sagedamini paiknevad divertiikulid jämesooles, aga võivad olla ka mujal seedekulglas, nagu näiteks peensooles või söögitorus. Kõige sagedasem sopistuste tekke põhjus on kõhukinnisus. Kui süüa kiudainevaest toitu, siis sellise soolesisu transportimiseks on vaja intensiivset sooletegevust ning selle tõttu tekkiv rõhu tõus soolestikus võibki põhjustada sopistuste teket. Divertikuloosi puhul muud ravi pole vaja, soovitatav on süüa kiudainerikast toitu ja vältida kõhukinnisust.
Sopistusi esineb just vanemas eas, noorematel on need haruldased.
Divertiikulid tavaliselt vaevusi ei põhjusta, kuid vahel võib esineda spastilisi kõhuvalusid. Harva võib tekkida ka veritsus.
Kui tekib põletik, on see divertikuliit. See põhjustab valu, kehatemperatuuri tõusu ja seedevaevusi. Sellise põletiku tüsistusena võib tekkida soolesulgus ja soole mulgustumine koos mädaniku või kõhukelmepõletikuga.
Divertikuliidi kergeid vorme ravitakse tavaliselt antibiootikumide, dieedi ja valuvaigistitega. Tüsistunud juhtudel on vaja mäda või kahjustatud sooleosa eemaldada.
Divertikuloosi prognoos on hea, kuid valvsust ei tohi kaotada, sest sopistustest võib tekkida soolevähk.
