Heinakuu on ka marjakuu. Nüüd tasub marju värskelt süüa nii palju, kui isu on, ja vaaritada ka maitsvat suupoolist. Aeg on mõelda sellelegi, et sügisel ja talvel oleks neid võtta.
Marjad on mõnus ja väärtuslik toit, mis ise on saanud kogu elujõu loodusest: vee ja mineraalid maapinnast, süsiniku ja hapniku õhust ning valgusenergia päikesest. Selleks, et suudaksime hoida oma tervist ja pikendada eluiga, on lausa hädavajalik muuta toidulaud toitaine- ja värvirikkaks just marjade ning puu- ja köögiviljadega.
Meie päike annab eriti hea maitse
Marjavalik muutub nüüd iga päevaga üha rikkamaks nii koduaias, istandustes kui ka metsas. Looduses käies tasub teada, et mõnede marjade ilu ja värvikus on neile keemiliseks relvaks, mis hoiatab vaenlasi. Seepärast ei tohi teadmatusest iga metsikult kasvavat marja põske pista, näiteks musti siumarju või ussilaka sinakaid marju, sest need on mürgised.
Küllap on enamik ise tundnud, et meie kliimas kasvanud marjadel on eriti hea maitse. Selle annab päevane päike, mis ei ole nii kõrvetav kui lõunamaades, ning oma osa on selles ka suhteliselt jahedatel öödel – nende koosmõjus venib marjade valmimine pikaks ning nendes tasakaalustub nii hapete kui ka suhkrute kogunemine.
Suhkrute sisaldus oleneb marjade sordist, aga ka valmimisastmest: 4–14 g 100 grammis.
Loe edasi ajakirjast...
