Mehe suve rõõmud ja riskid

Foto: Shutterstock

 

 

Kuni mees ja naine pole täiesti ühesuguseks kuulutatud, võib veel heita pilgu ka mehe suvesse. Selle üle, millist rahuldust võiks suvi pakkuda ja missuguseid riske see aeg endas kätkeb, arutleb Medita kliiniku meestearst Kristo Ausmees.

 

 

Meestearst Kristo Ausmees ei kuulu nende hulka, kes rabavad terve talve tööd teha ja puhkavad ainult suvel, vaid laseb end lõdvemaks siis, kui elu nõuab.

“Olen oma elurežiimi seadnud nii, et mingi aeg töötan täie rauaga ja siis võtan mingiks ajaks, enamasti nädalaks, hoo maha,” ütleb tohter. “Need puhkusenädalad mittesuvel on enamasti seotud koolivaheaegadega, sest muul ajal on väga raske leida aega, et lastega piisavalt koos olla. Aga puhata tuleb ikka ka suvel, muud moodi ei saa – sooja aega on meil niigi vähe.”

 

Vahepeal ka vaim lõdvaks

Kui suvi natukegi pikemat priiust pakub, tähendab üsna paljudele meestele see ka lõputut remonti linna- või maakodus ja muruniitmist. Üks tuline ora on kogu aeg taga nagu talvel. Mis puhkus see on!

“Puhata võib mitut moodi: kas üksi või mitmekesi, aktiivselt või paned lihtsalt jalad seinale. See oleneb väga palju inimese natuurist. Aeg-ajalt on ilmselt vaja puhata nii ühte kui ka teist moodi,” räägib Kristo Ausmees. “Oma kogemuse järgi võin öelda, et vahel on väsimus nii suur, et kaks-kolm päeva ei tee tõesti mitte midagi: lükkad kõik oma käsil olevad tähtsad asjad kõrvale ja lihtsalt oled. Teed ära ainult selle, mis on möödapääsmatult vajalik. Ületöötamine on su nii läbi väntsutanud, et sa ei jõuagi ka puhkuse ajal kogu aeg midagi teha. Siis mõtled nende kahe-kolme päevaga kõik asjad selgeks ja hakkad jälle peale. Kui käsil oleva mõneks ajaks kõrvale paned, siis ei tundugi mõned probleemid enam üldse suured.”

Tohter toonitab, et kindlasti on vaja ennast vahepeal lõdvaks lasta. “Kuigi me ei ole täielikult elektroonilised olendid, võrdleksin inimorganismi siiski suure elektroonilise süsteemiga, mis on küll nüansirikkam ja välistegurite suhtes palju tundlikum kui näiteks DVD-mängija või auto. Nii DVD-mängijal kui ka autol on oma kasutusaeg, mille järel pead selle hooldusesse viima. Inimese puhul mõtlen selle tehnilise järelevalve all arstlikku kontrolli, kas kõik tervisega on ikka korras. Ja selleks, et oleks, tuleb mingil hetkel hoog maha võtta. Kui terasest masin on võimeline järjest töötama ka 24 tundi, siis inimene mitte. Ega magamist ei ole välja mõeldud selleks, et aega raisata, vaid ikka selleks, et energiavarusid taastada.”

Loe edasi ajakirjast…