Mehe üleminekuiga möödub märkamatult. Palju istuvatel meestel on eesnäärmehädasid sagedamini. Eesnäärmevähk tuleb eesnäärme suurenemisest... Neid ja muid leviarvamusi lahkab Medita kliiniku meestearst Kristo Ausmees.
Mees on inimene nagu nainegi, ent tema tervisel ja tõbedel on mõni omapära siiski. Nagu ikka, on oma osa sellel, mille on loodus kaasa andnud, kuid ka seksuaalkäitumisel ja eluviisil.
1. müüt
Seksuaalelu varajane algus
Teismeeas vara seksuaaleluga alustanud noorukil kaob mehena suguvõime varem
NII JA NAA. On tõesti olemas vanarahvatarkus, et kes varem seksuaaleluga alustab, see ka varem lõpetab. Päris ühest seost siin aga ei ole. Tegelikult proovime ju kõik ka oma seksuaalelus saada kogemusi, et nende najal tulevikus saada veel paremaid kogemusi.
Arvan, et kõik on individuaalne. Eks see ole samamoodi nagu näiteks alkoholiga: kes vara alustab, see ka varem oma ressursid läbi põletab. Siin oleneb palju seksuaalkäitumisest. Kui alustad juba 14–15-aastaselt ja sul on üks kindel partner, võib-olla küll mitte läbi kogu elu, aga oled seksuaalselt ikkagi monogaamne, siis varajane alustamine edasist seksuaalelu ei mõjuta. Küll aga siis, kui olla suguühtes paljude partneritega. Noorena ei tea me kõiki seksuaaltervise riske ja siis põetud suguhaigused kaitsmata juhuvahekordadest võivad vähendada ka edasist seksuaalset võimekust.
2. müüt
Suguvõimekus ja üldtervis
Võimekus korrapäraselt suguühtes olla on mehe hea üldtervise peegel
TÕDE. Üldjoontes on see kindlasti nii. Kui mees elab regulaarset seksuaalelu ühe kindla partneriga, on see tema enda oluline tervisenäitaja. Teisest küljest, kui on püsipartner, siis näitab see ka, et paarisuhe on terve. Kui paar elab koos, aga regulaarset seksuaalelu ei ole, siis üks tähtis osa paari kooselu tavapärasusest on häiritud – see omakorda toob kaasa probleemid ka muus suhtluses. See on asja emotsionaalne pool.
Kui mehel on soov regulaarselt vahekorras olla ja ta seda ka suudab, siis on see üks väga tähtis tervisenäitaja. Erektsioonihäiretel on küll palju põhjusi, ka psüühilisi, kuid uuringutes on välja toodud näiteks see, et kui erektsioonivõime hakkab vähenema, siis tõsiste südamehaiguste tekkeni võib minna viis-kuus aastat. Peenis jäigastub tänu temas olevale veresoonevõrgustikule. Kui erektsioon on häiritud, siis viitab see juba selgelt mingile veresoonkonnaprobleemile, kasvõi ateroskleroosile, mille tõttu tekivad probleemid jalgades, samuti südame pärgarterites, sellega aga kaasneb infarktioht.
Seega, kui seksuaalelu on regulaarne ja erektsioon toimib, annab see selgelt märku, et organismi tervises on üks osa korras. See muidugi ei tähenda, et kuskil mingit terviseprobleemi olla ei võiks, aga see ei ole seotud verevarustusega. Kui erektsiooniga tekib probleeme, tasub selle foonil otsida mingit üldhaigust. Kui erektsiooniga on kõik korras, siis ühtpidi võib mees olla rahulik, aga sada protsenti väita ei saa, et ta on täiesti terve.
Loe edasi ajakirjast...
