Miks meist enamikul kuulmine aastatega töntsimaks muutub; mis sellest enda ja teiste puhul märku annab ning mis siis aitab, räägib Tallinnas asuva kõrva-nina-kurguhaiguste kliiniku kuulmisnõustaja Karin Tammur.
Kui kaasasündinud kehv kuulmine, haigused ja vigastused välja arvata, võib muidu täiesti terava kuulmisega inimene ühtäkki tajuda, et kõrvad ei võta hästi vastu kõiki neid helisid, mis varem. Enamasti arvatakse, et vanema inimese kõrvakuulmine ongi loomulikult töntsim, ent mõnel läheb kuulmine nürimaks juba keskeas.
"Kõik sõltub inimesest ja sellest, mida ta on elu jooksul teinud, näiteks töötanud ettevõttes, kus on olnud kõrge müratase, või olnud õpetaja koolis, kus ümberringi on palju kisa," nendib kuulmisnõustaja Karin Tammur. "Muidugi on oma osa ka pärilikkusel, mis annab teatud vanuses kuulmislangusega tunda. Kõik see on foon, mis võib põhjustada meie mittehaiguslikku kuulmislangust. Täpset põhjust aga ei saagi alati täpselt teada."
Elu müratee ääres
On inimesi, kes elavad linnas või ka maal suure tee ääres: autod, tramm, bussid… Kuidas see kõrvakuulmisele mõjub?
"Arvan, et ei mõju, kuigi see häirib meie elamist," ütleb Karin Tammur. "Kui me ikka kogu aeg selle suure müraga tee ääres ei ole, vaid enamasti toas, siis seal on müratase nii palju väiksem, et see ei peaks kuulmislangust põhjustama.
Müratase, mis tekitab kuulmislangust, peaks iga päev olema umbes üle 60 detsibelli, mis on ikka väga tugev – see põhjustab kuulmisprobleeme."
Päev läbi kõrvaklapid peas
Nooremad elavad üsna suure osa päevast kõrvaklapihelide maailmas: kuularid on igal võimalikul juhul peas, kodus ja tänaval. Eks me ole kõik kuulnud, kuidas nööpkõrvaklappide vahelt kostab muusikat või rütmitümpsu isegi bussi-trolli teise otsa.
Karin Tammur ütleb, et kõrvaklappidega kuulamise mõju kuulmisteravusele veel täpselt hinnata ei saa, kuna kuularipõlvkond pole veel vanaks saanud.
"Minu arvamus aga on selline, et kõrvaklappe tuleks noores eas kasutada nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Aparaatidest, kuhu me kõrvaklappide juhtme pistame, ei näe me ju, kui tugev on helinivoo. Paista on ainult see, kas on kolm, kuus või kümme punkti. Mida aga need punktid täpselt detsibellides mõõdetuna tähendavad, ei oska me tegelikult öelda.
Nagu näeme, on noortel klapid kõrvas kolm-neli-viis tundi päevas. Minu arvates võib see tulevikuks kõrvakuulmisele jälje jätta, sest heli, mis klappide kaudu otse kõrva tuleb, on ikkagi väga-väga tugev."
Loe edasi ajakirjast...
