Eestis on kombeks, et haigeid lapsi lasteaeda ei viida. Enamasti tutvustatakse neid reegleid ka lastevanematele või on juhised lasteaia stendile üles riputatud. Tundub lihtne ja loogiline. Aga kas ikka on? Kust jookseb piir haige ja terve vahel?
Küsimusi on palju. Kui haige on nii haige, et põnn peaks jääma koju? Millise haigusega laps on teistele nakkav? Äkki laps hoopis ei taha lasteaeda või kooli minna ja seetõttu kaebab kõhu- või kõrvavalu? Tagatipuks tuleb minemise või kojujäämise üle sageli otsustada ootamatult, kiires hommikuses melus, kus vanematel tööpäevaks plaanid juba tehtud ja koju jääda polnud algselt plaanis.
Parim koht on kodu
Kõige parem oleks loomulikult vähimalgi haiguskahtlusel laps koju jätta, et siis päeva jooksul tuvastada, kas nähud süvenevad või mitte. Haige olla on ebameeldiv ning lastekollektiivi päevarütm, müra ja päevaks planeeritud tegevused ei võimalda tõbise lapse vajadustega arvestada. Kuna viirushaiguste vastu puudub spetsiifiline ravim, on enam kui kindel, et kodu on haige lapse jaoks ja haigusest taastumiseks kõige parem koht. Kodus saab väsimuse korral pikutada, teha auru, võtta vajadusel ravimeid, ohtralt juua - ühesõnaga teha kõike seda, mida lastekollektiivis ei saa. Boonus lapse jaoks on kindlasti vaba päev oma lähedase seltsis.
Sageli aga pole võimalik last igaks juhuks koju jätta ja lapsevanem vajab näpunäiteid, milliste haigusnähtudega laps peaks ilmtingimata koju jääma ja millal võib siiski jätkata lasteaias või koolis käimist. Kuigi tänapäeval perearstid enam koolidele ja lasteaedadele puudumistõendeid ei väljasta ning vastutus lapse kojujätmise osas jääb lapsevanematele, annab arst alati meelsasti sellekohaseid soovitusi ning vähimagi kahtluse korral tasub ikka perearsti või -õega nõu pidada.
Palavik
Kindlasti tuleb laps lastekollektiivist koju jätta, kui tal on palavik. Palavik on organismi kaitsereaktsioon ja ei teki kunagi ilma põhjuseta. Isegi kui palavik pole hommikul veel kõrge, tasuks laps koju jätta ning päeva jooksul jälgida, mis saab edasi. Tavaliste, kõige sagedamini esinevate ülemiste hingamisteede nakkuste korral püsib palavik enamasti 3‒5 päeva, taandudes iseeneslikult ilma spetsiifilise ravita. Kauem püsiva palaviku korral tuleb alati last arstile näidata.
Õue võib minna siis, kui laps on olnud palavikuta 24 tundi. Lasteaeda või kooli võiks minna kõige varem siis, kui iga kolme tõvepäeva kohta on möödunud vähemalt üks palavikuvaba päev.
Loe edasi ajakirjast...
