Nina mõnusalt päikese poole

Foto: Shutterstock

 

Juuli on paljudele puhkusekuu. Kes naudib päikesepaistet mere ääres, kes aias nokitsedes. Siin on mõned meeldetuletused ja näpunäited selleks, et päike oleks pigem sõber kui vaenlane.

 

Kuna meil on kaunist suveilma heal juhul ainult mõni kuu, tahame ikka sellest viimast võtta ja ammutada päikesest energiat, et vapralt sügispimedusele vastu minna. Kas ja kui kaua võime päikese käes viibida kaitsekreemi kasutamata, oleneb nahatüübist, täpsemalt melaniini hulgast, mis annab nahale pigmenditooni, värvuse. Mida rohkem on melaniini, seda tumedam on nahk ja seda pikemat aega võime kaitsekreemita päikese käes olla.

 

Heledam nahk vajab tugevamat kaitset

Meil on suur hulk inimesi, kellel on hele nahk, heledad juuksed ning sinised või hallid silmad – seega melaniinisisaldus nahas on väike ning see vajab päikese eest lisakaitset. Sel juhul tasub varuda päikesekaitsetoode, mille kaitsefaktor ehk SPF on vähemalt 30, ning seda ka kasutada.

Kui lisaks eespool kirjeldatule kuulud nende hulka, kellel tekib kiiresti nahapõletus, kuid pärast punetuse taandumist on nahk sama hele, tasuks käepärast hoida päikesekaitsetoode, millel on märgistus SPF 50.

Ära unusta ka lapsi: heledanahaliste tarvis on olemas spetsiaalselt nendele mõeldud päikesetooted, mille koostis on loodud just laste naha vajaduse järgi.

Peale selle kanna kindlasti päikeseprille, mis kaitsevad nii UVA- kui ka UVB-kiirte eest. See soovitus kehtib kõigi kohta nahatoonist ja silmavärvist olenemata.

 

Valikus on kreemid, ihupiimad ja spreid

Apteegist leiad rohkesti päikesekaitsetooteid eri tootjatelt, erineva kaitsefaktoriga ja mitmesugusel kujul. Milline neist valida?

Kõik apteegis müügil olevad tooted on kontrollitud koostisega, mistõttu sobivad ka õrnale ja tundlikule nahale. Kaitsefaktor vali oma nahatüübi järgi: mida heledam ja õrnem on nahk, seda suurem peab olema SPF.

Millist päikesekaitsevahendit eelistada? Üldiselt on kõige populaarsemad ihupiimad ja kreemid. Siiski saab igaüks ise endale leida kõige sobilikuma tootevormi. Spreisid on küll mugav pihustada, kuid kaitsekiht ei pruugi jääda ühtlane. Samuti võivad pihused mõnikord nahka ärritada, eriti lastel, ning toote kandmine näole on keerukas, sest silma sattudes põhjustab see ärrituse.

Tihedama konsistentsiga on vahapulgad ehk stick’id, millega on sobilik katta väikesi alasid, nagu huuled, nina ja silmade ümbrus. Neid on mugav kotis kaasas kanda ning vajaduse korral käsi määrimata uus kiht peale kanda.

Loe edasi ajakirjast…