Pikaliasendist või istumast kiiresti tõustes tekkiv pearinglus on tingitud vererõhu kiirest alanemisest. Ajuni ei jõua mõni sekund piisavalt verd ja silmade ees läheb korraks mustaks. Sellist seisundit nimetatakse ortostaatiliseks hüpotensiooniks ja see kestab tavaliselt mõnest sekundist paari minutini. Järsul püsti tõusmisel satub arvestatav kogus venoosset verd jalgadesse, mistõttu hetkeliselt võib väheneda venoosse vere vool tagasi südamesse ning seega tekkida vererõhu langus. Põhjuseid võib olla mitmeid, näiteks kehvveresus, suur kaalulangus, veremahu vähenemine näiteks diureetikumide kasutamisest, veresoonte laienemine vererõhu alandajate kasutamisest või vererõhku kontrollivate reflekside alanemine, näiteks antidepressantide puhul. Ortostaatiline hüpotensioon võib olla põhjustatud ravimitest, mistõttu on oluline teada ravimite kõrvaltoimeid.
Iseenesest pole ortostaatiline pearinglus ohtlik, kuid see võib põhjustada tasakaalu kadu ja kukkumist, eriti just vanematel inimestel. Kergendust saab tuua lihtsate asjadega: magada kõrgema peaalusega, tõusta aeglaselt ja istuda natuke aega voodiserval ja juua klaas vett, panna voodi kõrvale tool, millele toetuda. Käte rusikasse surumine ja suurte lihaste pingutamine kiirendab vereringet. Regulaarne liikumine ja hea füüsiline vorm on alati kasuks.
Kukkumised põhjustavad igal aastal palju luumurde ja halvemal juhul võivad lõppeda isegi surmaga. Hea tasakaal ja mitmekesine menüü aitavad püsida püsti.
Kukkumise ennetamisele peavad eriti mõtlema eakad inimesed, sest aastate lisandudes kukkumised sagenevad. Just need, kes on varem kukkunud ja kardavad nüüd uuesti kukkuda, peavad enda jaoks läbi mõtlema, kuidas püsida jalul. Seda peavad tegema ka inimesed, kellel on tasakaaluprobleemid või lihaste nõrkus.
Sellepärast peabki tegema tasakaaluharjutusi. Alustades võib hoida uksepiidast või mööblist kinni. Kui tekib juba kindlus ja tasakaal, võib harjutusi teha silmad kinni.
