Need, kes on hooldanud oma vanu sugulasi, teavad, kui raske on sellest lahti saada.
Selline lõhn on üsna tavaline nähe, mis tekib mitmete ealiste iseärasuste kombinatsioonina, nagu ainevahetuses asetleidvad muutused, tarvitavate ravimite kõrvaltoimed, higistamine ja naha kuivus. Lõhn on tugevam, kui pole võimalik regulaarselt duši all käia ja riideid vahetada.
Lõhn ei ole midagi, mille üle peaks häbi tundma, eriti kui teha kõik endast olenev, et kõrvaldada põhjused. Duši all võiks käia võimalusel kord päevas ja kasutama pesemisel spetsiaalseid lõhnu neutraliseerivaid tooteid. Ka suuhügieeni eest tuleb hoolitseda ning hoolikalt puhastada ka proteesid. Aluspesu, riideid ja voodipesu peaks regulaarselt vahetama ja pesema. Tuulutama peaks ka kappe ja seal olevad pikalt seisma jäänud linad ja pesud läbi pesema. Kappidesse võib panna näiteks kotikesi kuivatatud ürtidega, nagu näiteks piparmünt ja meliss.
Kuiva nahka on vaja iga päev niisutava kehakreemiga kreemitama, vajaduse korral kasvõi mitu korda päevas.
Kuna vanadel inimestel termoregulatsioon halveneb ja nad kardavad külma ning tuuletõmbust, ei taha nad eriti aknaid avada. Kuid seda peaks ikkagi tegema lausa mitu korda päevas ning vajadusel võib muretseda ka õhupuhastaja. Kui hooldataval esinevad suukuivus või põiepidamatus, tuleb nõu pidada arstiga.
