Pool vaateväljast virvendab, peas surub, kohe läheb süda pahaks. Ja siis tuleb valu, kohutav valu peas. Kes on midagi sellist kogenud, teab: see on migreen.
Migreen (ld hemicrania) on veresoonte ja närvide viis reageerida välistele, aga ka sisemistele (näiteks hormoonid) ärritustele. Peavalu põhjustab peapiirkonna arterite laienemine ja valu vahendavate kehaomaste ühendite hulga suurenemine veresoonte ümbruses. Samuti on leitud seos geneetilise defektiga veresoonte neurogeenses (närvide reguleeritud) regulatsioonis. Kuid kindel on, et ükski peatrauma migreeni algatajaks ei saa.
Migreen on üks tavalisemaid peavalu tüüpe, mille põhiliseks sümptomiks on enamasti pulseeriv, esialgu tihti ühepoolne episoodiline peavalu, võivad kaasneda iiveldustunne, oksendamine ja isegi ajutine kõnevõimetus või kõnehäired. Valu võib olla väga tugev - see ägeneb sageli kehalisel koormusel ja väheneb rahuolekus, kuid on ka võimalik, et uus hoog algabki just une pealt.
Mida vanemaks inimene saab, seda harvemaks hood tavaliselt jäävad. Kui 35. eluaastaks pole kroonilisi peavalusid olnud, võib suure tõenäosusega oletada, et neid ei teki kunagi.
Migreeni on laias laastus kahte tüüpi: auraga migreen ja aurata migreen. Aurata migreeni esineb rohkem kui auraga, esimest umbes 70% juhtudest. Ja kui auraga migreen annab endast enne valu juba aegsasti märku, siis aurata migreeni puhul ongi valu see, mis migreenihoo tulekust teatab. Auraga migreenile eelnevad tajuhäired ehk aurad, kõige sagedamini nägemishäired: vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine või valgusesähvatused. Migreenivalule võivad eelneda ka ühe kehapoole tundlikkuse häire, käes jookseksid nagu sipelgad, võivad esineda isegi kõnehäired.
Aurata migreen kestab tavaliselt kauem (4-72 tundi) kui auraga migreen ning sellele võib lisanduda pingepeavalu. Iseloomulik sellele tüübile on iiveldus ning valgus- ja helitundlikkus.
Kalduvus migreeni haigestuda on umbes 80% ulatuses perekondlik - seega on enamasti päriliku eelsoodumusega haigus. Haigus levib seni seletamata põhjusel edasi eelkõige naisliini pidi, ent kaitstud pole ka mehed. Naistel esineb migreeni sagedamini ja ka vanuse suurenedes suureneb esinemissagedus nendel tunduvalt rohkem kui meestel.
Migreeni haigestutakse sageli juba noores eas. Pärast 45. eluaastat muutuvad migreenitüüpi peavaluhood tavaliselt harvemaks ning nende asemele tulevad tihti kaelast lähtuvad pingepeavalud. Samal ajal võivad pingepeavalud olla juba varem koos migreenivaludega.
Eestis kannatab migreeni all ligi 10% inimestest. Migreeni kahjuks ravida ei saa, küll aga saab parandada migreenihaigete elukvaliteeti. Koos perearstiga tuleb leida vastavalt vajadusele individuaalne medikamentoosne või profülaktiline ravi.
