Mööduvat, aeg-ajalt esinevat peavalu võib põhjustada näiteks madal veresuhkur, vedeliku- või unepuudus, stress ja pinged, menstruatsioon, pohmell, kofeiini või nikotiini võõrutusnähud. Sellist valu saab leevendada valguvaigistiga.
Kõige levinum peavalutüüp ongi pingepeavalu, millest saab sageli jagu vaid elustiili muutusega. Selline peavalu ilmud korduvate intervallidega mitu korda kuus ja muutub tugevamaks vastu õhtut. Pingepeavalu võib põhjustada stress, ärevus või halb tööasend. Sellise valu vastu aitab valuvaigisti.
Migreen on seevastu peavaluhooge põhjustav neuroloogiline haigus. Tüüpilised sümptomid on peale sageli ühepoolse pulseeriva peavalu on iiveldus, valgus- ja lõhnatundlikkus. Migreenihooge võivad vallandada stress, halb ööuni, ere valgus, pikad söögivahed ja alkoholi tarbimine. Tekkeriski suurendavad ka hormoonhäired (menstruatsioon, menopaus), keskkond (vilkuv valgus) ja isegi ilmamuutus.
Mida varem migreenihoo puhul valuvaigistit võtta, seda parem. Pärast valuvaigisti võtmist tuleks heita pikali pimedasse vaiksesse ruumi. Sageli kirjutatakse migreeni all kannatajatele välja individuaalsed valuravimid.
Ohtlik on peavalu siis, kui ta on tugev ja tekib äkki nagu välk selgest taevast. Kui peale valu esinevad ka muud sümptomid, nagu krambid, teadvuse või nägemise häired, palavik, tuimus või kaela kangus, nii et lõuga ei saa rinnale painutada, tuleb helistada kiirabisse.
Sellise valu põhjustajaks võib olla ajuverejooks, venoosne või arteriaalne tromb, ning selle põhjust tuleb viivitamatult uurida.
