Spordis ei ole vigastused haruldased: isegi meie esitennisist Kaia Kanepi on mitu turniiri vigastuste tõttu vahele jätnud. Ent viga võivad endale teha ka tervisesportlased. Miks see nii juhtub, sellest räägib ortopeed-traumatoloog Mihkel Mardna.
Ortopeed-traumatoloog Mihkel Mardna ütleb, et tervisesportlased võib laias laastus jagada kolmeks ning sellest lähtuvalt on ka vigastuste oht erinev.
"Esiteks sellised, kes pole kunagi tegelenud võistlemisega ehk kes on sõna otseses mõttes tervisesportlased, liiguvad ainult omaenda tervise heaoluks. Nad ei võistle üksteisega Tartu maratonil, rattarallil ega jooksuvõistlustel. See on selline rühm tervisesportlasi, kes on suhteliselt teadlikud: nad teevad sporti kindla eesmärgiga ja hoolitsevad selle eest, et sportides end mitte kahjustada.
Teine seltskond harrastajaid on sellised, kes on kunagi tegelenud spordiga professionaalsel tasemel. Nüüd on palju aastaid sportimises vahele jäänud, mõnikord isegi kümme aastat või rohkem, aga on otsustatud taas spordiga tegelema hakata. Tihti sama alaga, millega aastaid tagasi, kuid vahel valitakse ka mingi muu ala. Üldjuhul on sellistel inimestel kümne või enama spordipausiaastaga juurde tulnud mõni lisakilo, aga lihasemälu on jäänud: lihased n-ö mäletavad, kuidas üht või teist liigutust tuleb teha; see mälu ei teki lihastes, vaid ajus, ning pideva treenimise tagajärjel. Nemad on ägedate vigastuste tekke riskirühm. Kusagil ajusopis on hasart alles, aga paraku ei tule keha vaimule enam järele. Mõistusega saavad nad aru, et vorm pole enam see, kuid ega keegi siis seda endale tunnistada ei taha.
Kolmas osa on selliseid hulle, kes on võtnud endale sihiks iga hinna eest "naabrimehele spordiüritusel ära teha". Sellised on näiteks Tartu maratoni järgsel hommikul ajalehesabas, et vaadata, kus ta nimi seal edetabelis on ja keda ta on võitnud. Ja selliseid on päris palju! Nemadki on riskirühm - seda nii ülekoormusvigastuste kui ka ägedate traumade poolest. Pahatihti kipub just see seltskond soovitud tulemuse nimel üle treenima, saamata aru, et väga palju treenimine ei ole õige, vaid tuleb treenida õigesti."
Põhimureks ülekoormus
Tervisesportlaste vigastused (sama kehtib ka tegevsportlaste kohta) saab dr Mardna sõnul jagada kahte liiki. Esiteks ülekoormusvigastused. Need tekivad korduva mikrotrauma tagajärjel ning põhjuseks on nii sisemised kui ka välised tegurid.
"Sisemisteks teguriteks on meie geneetiline pärand, skeleti biomehaanilised ehk anatoomilised iseärasused. Välised tegurid on keskkonnatingimused, näiteks jooksmine teepervel, mis on kaldu - ka nii tekib ülekoormus, sest jalad on vales asendis," selgitab spordiarst. "Samuti võib vigastuse põhjuseks olla ebasobiv jooksujalats. Ebasobiv pinnas mõjub ka, samamoodi sobimatu riietus, vale treeningutehnika (jalgrattal näiteks sõiduasend). Enamasti põhjustavad ülekoormusvigastusi mitu tegurit koos."
Loe edasi ajakirjast...
