Lõuna-Eestist pärit Kati Orgu elas ja õppis tükk aega koos abikaasa Erik Orguga Londonis. Nüüd on nad mõlemad kodumaal tagasi ja tegutsevad edukalt treenerite ja kaalunõustajatena.
"Läksin Londonisse, sest abikaasa õppis ja töötas seal ning kaugsuhe oli raske," selgitab Kati Orgu. "Kuigi tänapäeval on maailm nagu väiksemaks jäänud – saab Skype'is rääkida, lennukid lendavad peaaegu iga päev–, väsitas lõpuks see kaugsuhtega kaasnev reisimine ära ja tuli leida lahendus, mis oleks jätkusuutlik. Mulle meeldis väga personaaltreeneri töö, mida mu abikaasa tegi, ja ka tervislik toitumine on mind alati huvitanud. Eestis õppisin Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias informaatikat, ja kui ülikool oli vastutulelikult nõus mu ainepunktid Londoni kolledžisse üle kandma, asusin seal omandama personaaltreeneri ja toitumisnõustaja ameteid."
Ja siis tulid juba esimesed tööd ka. "London on suur ja kiire linn, valikuid on palju ja palju on ka töökaid inimesi, kes kõik oma võimalust otsivad. Tundsin end seal hästi ja kohanesin kiiresti. Keel tuli ruttu kätte, sest hakkasin julgelt rääkima. Kui käisin emal Lõuna-Eestis külas, oli vaikus ja rahu nii harjumatu, et pea hakkas valutama," naerab Kati.
"Kui tahad end üles töötada, pole ei puhkepäevi ega puhkust ja pead sellega arvestama. Samas siis tuleb ka tulemus ja positiivne tagasiside motiveerib rohkem pingutama."
Välismaal elamise limiit sai täis
Neli-viis aastat tagasi polnud Eestis personaalse treeneri ja toitumisnõustaja töö kuigi tuntud ega nõutud. Seepärast arvasid Orgud, et jäävad pikemaks ajaks Londonisse, kus neil läks hästi: nad olid leidnud oma kliendid ja saanud positiivset tagasisidet. Kuid nagu öeldakse: kui inimene teeb plaane, siis jumal muheleb.
"Abikaasa tundis ühel hetkel, et tema välismaal elamise limiit on täis. Kui ta sai kodumaalt tööpakkumise hakata juhtima kaalulangetajate telesaadet, oli asi otsustatud. Mina poleks veel raatsinud tulla, sest sinna jäi nii palju armsaid inimesi – kõik mu sõbrad ja kliendid, kellest oli kahju lahkuda. Samas me ei tahtnud elada jälle nii, et veedame reisides päevi lennujaamades," räägib Kati.
"Mu perel oli muidugi väga hea meel, et me tagasi tulime. Olen pärit Lõuna-Eestist, päris Läti piiri äärest, ja alati arvanud, et Tallinn pole linn, kus ma elada tahaksin. Kuid nüüd on see juba kolmandat aastat mu kodulinn ja ei kujuta enam ette, et kusagil mujal elaksin."
Igatahes on siin ka töö täie hooga käima läinud ja tundub, et inimesed on sellisest teenusest huvitatud. "Erik tuli enne mind Eestisse tagasi ja tal tekkisid kiiresti oma kliendid. Kui mina siia jõudsin, olin rakkes juba esimesest päevast alates – sellist aega polnudki, et istun kaks kätt süles ja mõtlen, mida tegema hakata," jutustab Kati.
Loe edasi ajakirjast...
