Selleks et mees võiks õnnelikult ja võimalikult kaua kaasaga elada, on tähtis lasta tohtril oma tervist kontrollida, kindlasti ka eesnäärme oma. Millal ja kuidas on seda õige teha, selgitab MediTA kliiniku meestearst Kristo Ausmees.
Septembrikuu Kodutohtris tõdes dr Kristo Ausmees: kui mees tahab ka vanas eas veel mees olla, peab ta kindlasti hakkama oma tervist jälgima juba noorena. Aastaid aga tagasi ei keri, kuid hiljemgi pole hilja teha esimene käik uroloogi või meestearsti juurde, ka siis, kui millegi üle kurta ei ole.
"Kõige mõistlikum on kõigepealt minna perearsti juurde, kes teeb esmased uuringud," soovitab dr Ausmees. "Kui perearst ei suuda ise aidata ja on vaja täiendavaid uuringuid või tahate eriarsti käest lisa küsida, siis annab ta saatekirja uroloogi või meestearsti juurde."
Kõigepealt esimene käik
Ühel kolme-neljakümneaastasel mehel on mure pigem oma olemasoleva või olematu auto ja töö kui eesnäärme pärast. Mõeldakse ikka: eesnäärme pärast muretsemine on üks vanameeste soigumine - küll kunagi on aega arstide vahet joosta.
"Neljakümnene mees peaks laskma kindlasti eesnääret kontrollida. Mees, kes tahab veel seitsmekümneselt elada normaalset elu, peaks kindlasti oma tervist tähelepanelikult jälgima juba 30-35aastaselt," paneb dr Ausmees südamele. "Kui arst ütleb, et kõik on korras, tuleb eesnääret uroloogi või meestearsti juures kontrollida iga viie aasta tagant. Selline tsükkel kestab 55.-60. eluaastani. Siis tuleb uus kontrolliaeg otsustada selle järgi, millised on näitajad: kas käia end tihedamini näitamas või tulla alles viie aasta pärast."
Meestearst lisab, et tegelikult peaks mehe esimene arstlik kontroll olema juba 20-25aastaselt nagu mõnel pool mujal maailmas, kuid Eestis kahjuks see veel nii ei ole.
Kontroll sõltub vaevustest
Dr Ausmees ütleb, et see, mida meesterahval kontrollida tuleb, sõltub mehe enesetundest. "Kui kaebusi ei ole, tehakse tavauuringud: meesuguhormooni tase, biokeemia (kolesterool ja veresuhkur), maksaproovid, 30.-45. eluaastal juba spetsiifilised eesnäärmeuuringud (PSA). Kui tervisega on olnud mingeid probleeme, tuleb neid näitajaid regulaarselt jälgida."
Kindlasti peab iga mees teadma oma vererõhku. "Inimene on üks tervik. Kui eesnäärmes on midagi liimist lahti, toob see kaasa muutused seksuaalses ja emotsionaalses pooles. Kui mingi organisüsteem on paigast ära, tuleb see paika saada, sest pikas perspektiivis hakkab see mõjutama kogu organismi. Näiteks kõrgvererõhuga kaasnevad infarkti- ja insuldioht, töövõime langus ning emotsionaalne seisund muutub kehvemaks. Kokkuvõttes mõjub see kõik halvasti ka eesnäärmele ja seksuaalsusele."
Loe edasi ajakirjast...
