Vitamiinide ja mineraalainete tarvitamisest ning imendumisest liigub palju müüte - kas ja millal neid peaks võtma ja kuidas nad üldse mõjuvad.
Paljud arvavad, et edelal kujul tarvitatud vitamiinid imenduvad paremini.
Hetkel kõige popim vitamiin D äratab küsimusi ja kütab emotsioone. Uusimates toitumissoovitustes on suurendatud D-vitamiini päevast annust 10 mikrogrammini.
Kellelegi ei tule vist enam üllatusena, et viirushaigused ründavad meid just sügisel ja talvel, mitte kesksuvel. Miks talvisel ajal meie vastupanuvõime langeb? Kas vitamiinid ja toidulisandid üldse aitavad meie immuunsüsteemi tugevdada?
Vitamiinid rasedale
Naistearst Ene Palo
Raseduse ajal tõuseb vajadus mitte niivõrd kaloririkka ja suurenenud toiduhulga järele, kuivõrd tasakaalustatud toitumise järele.
Teadaolevalt on naisel suurem risk vitamiinide ja mineraalainete defitsiidi tekkeks m
D-vitamiini puudus on väga levinud ning meie kliimas peab kindlasti võtma D-vitamiini sügis-, talve- ja kevadkuudel toidulisandina.
D-vitamiin võib aidata säilitada astmahaigete kopsude tööd, nagu näitab Norras läbi viidud uurimus.
Gripihooajal võib C-vitamiin päästa palavikust, vaatamata sellele, et teaduslikult pole profülaktiline toime tõestatud, leevendada allergilisi sümptomeid.
Arvatakse ka, et inimesed, kes söövad rohkelt taimset toitu, mis sisaldab parajal määral C-vitami
Uuringud on näidanud, et liigses stressis ja masenduses olevatel inimestel on B-vitamiinide, eelkõige B9 (foolhape) ja B12 tase tavapärasest madalam.
Kui suunurgad lähevad katki ja huuled on kuivad ning lõhenevad, võib see tulla B2-vitamiini vähesuses