Viimastel aastakümnetel on kõikjal läänemaailmas kasvanud inimeste hulk, keda allergia väga lähedalt puudutab - eelsoodumus allergiliste reaktsioonide tekkeks on igal kolmandal inimesel.
Allergikute hulga suure kasvu üks peamine põhjus arvatakse olevat ke
Kevadet seostatakse päikesepaisteliste päevade, õitsevate taimede ja soojemate ilmadega, kuid igale kümnendale Eesti elanikule tähendab looduse ärkamine talveunest eeskätt allergiahooaega.
Anafülaktsia on kiire kuluga potentsiaalselt eluohtlik, mitmeid organisme haarav allergiline reaktsioon.
Sellega kaasnevad nõrkus, teadvuse kaotus, hingamisraskused, vererõhulangus ja oksendamine.
Kodus leiduv tolm koosneb igasugustest osakestest, kaasa arvatud taimne õietolm, surnud naharakud ning riide- ja paberikiud. Asja teevad veel halvemaks tolmulestad, mis perearst Svea Rosenthali sõnul on probleemiks paljudele inimestele.
Ehkki enamasti toob suvi kroonilistele nahaprobleemidele leevendust, on asju, mida atoopilise dermatiidi ehk nahapõletiku põdeja ka soojal ajal jälgima peab.
Allergia ehk ülitundlikkus on organismi ebakohaselt äge reaktsioon kehavõõrastele ainetele.
Mis tahes välisteguritega kokku puutudes püüab inimorganism nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust.
Nina limaskest on üks kaitsebarjääre haigustekitajate vastu. Seda nõrgestavad allergiad ja nohu ning kuiv või talviselt külm õhk. Tõhusa kaitse tagamiseks tasub ninahügieenist nii mõndagi teada.
Ninalimaskest on üks meie kaitsebarjääre haiguste vastu.