Väsimus on organismi seisund, mis annab märku, et kõik ei ole korras. Tavaliselt väsimus taandub, kui muuta oma harjumusi ja lihtsalt puhata.
Väsimus võtab võimust, kui organismi kurnab pikaajaline pinge, mis ületab taluvuspiiri. Pinget ja stressi võivad põhjustada paljud asjad: suhted kodus ja tööl, uneprobleemid, liigne alkohol, haigused jne.
Enamasti põhjustab pinget mitte üks, vaid mitu tegurit, ning vähehaaval pinge kuhjub. Kui tööl on kiire ja väljas liikumiseks pole aega, tekivad stress ja unehäired. Sel juhul otsib inimene lohutust magusast ja rasvasest toidust, mille tõttu tõuseb kaal ja vererõhk, ning ohtlik nõiaring ongi tekkinud.
Asjale ei aita kaasa ka see, et meil on pikalt pime ja alailma gripihooaeg – need imevad inimestest kõik mahlad välja. Meie laiuskraadil on alati neid, kellel on tõsine kaamosmasendus, mis leevendub alles kevadel.
Mõnikord on pideva väsimuse taga haigus, nagu viirusnakkus, kilpnäärme üle- või alatalitlus, ainevahetushäire või aneemia. Vahel võib väsimus anda märku tõsisest haigusest nagu kasvaja.
Abi on vaja otsida siis, kui väsimus ei lähe puhates üle. Alati ei pea minema kohe arsti vastuvõtule – harjumuste muutmiseks saab häid nõuandeid ka füsioterapeudilt, toitumisnõustajalt või psühholoogilt.
Arsti juurde peaks minema siis, kui lisaks väsimusele on veel kehalisi vaevuseid, mida puhkus ei leevenda ja millele ei leidu seletust. Arst üritab siis välja selgitada, kas on mingeid haigusi, mis võiksid pidevat väsimust põhjustada.
Loe edasi ajakirjast...
