Tulivalusa suure varba järgi tuntud podagra kimbutab nooremas eas ennekõike mehi, vanemas eas esineb seda aga meestel ja naistel peaaegu võrdselt. Sellest liigese- ja ainevahetushaigusest räägib lähemalt Põhja-Eesti regionaalhaigla reumatoloog Piia Tuvik.
Podagra algab tihtilugu sõna otseses mõttes üle öö: õhtul magama minnes on kõik justkui korras, aga hommiku poole ööd läheb liiges – kõige sagedamini suure varba põhiliiges – paiste ja punaseks ning hakkab väga suurt valu tegema, nii et isegi tekki ei saa peal hoida, puudutamisest ja kõndimisest rääkimata. Ometi on selle haiguse eellugu tunduvalt pikem.
Ainevahetuslik liigesehaigus
Nimelt on podagra ühtlasi ainevahetushaigus: see tekib, kui organism ei suuda vabaneda veres olevast kusihappest, mistõttu ladestub see nõelakujuliste kristallidena liigestesse ja liigeste ümber ning halbade asjaolude kokkulangemisel põhjustab seal ägeda põletiku. Näiteks võib podagraataki vallandada külmetamine, ohter valgurohke toidu ja alkoholi tarbimine, kehaline või vaimne ülekoormus, aga see võib tekkida ka ilma silmanähtava põhjuseta.
Põhjuseid, miks vere kusihappesisaldus liiga suureks läheb, on dr Tuviku sõnul erinevaid. Nooremas eas on see tingitud peamiselt eluviisist: kusihapet kipub üleliia olema inimestel, kes on ülekaalulised, söövad palju punast liha ja mereande, tarbivad regulaarselt alkoholi, liiguvad vähe. Samuti mängib siis olulist rolli sugu: eluviisi ja ainevahetuse omapära tõttu on sellest enam ohustatud mehed. Vanemas eas lisavad haigestumisriski kaasnevad haigused ja mõned ravimid, näiteks diureetikumid ja vererõhualandid, aga ka ealised iseärasused.
"Eakamal inimesel on neerutöö kehvem ja kusihapet lihtsalt ei viida nii palju välja kui noorel inimesel, mistõttu üle 70-aastaste meeste ja naiste haigestumine podagrasse on peaaegu võrdne. Samuti on elueaga seotud üks teine riskitegur: kui liiges on juba eelkahjustusega, tekkinud on osteoartroos – pika elu jooksul inimene kasutab oma liigeseid, kulutab neid, kõhrekiht ei ole enam nii paks, liigesepind ei ole sile, kogu liiges on täis lammutunud kõhretükke –, ärritab see liigest ja soodustab kusihappe ladestumist ning põletiku teket," toob reumatoloog esile kaks east tingitud põhjust, miks podagra võib tekkida.
Podagrat esineb väga harva lastel, viljakas eas naistel ja alla 30-aastastel meestel. Viimastel sageneb haigestumine 40.–50. eluaastates, naistel aga pärast menopausi. Sageli avaldub podagra koos haigustega, mis üheskoos moodustavad metaboolse sündroomi. "See tähendab, et inimene on ülekaaluline, tal on suhkru ainevahetuse häired, tal on rasvade ainevahetuse häired, tal on kõrge vererõhk ja viiendana lisandub valkude ainevahetuse häire," räägib arst, nentides, et tänapäeval esineb podagrat üha enam, kuna inimesed elavad kauem.
Enamasti kergelt diagnoositav
Dr Tuviku sõnul on esmakordne äge podagraatakk üldjuhul üsna kergesti diagnoositav, kuna see on niivõrd klassikaline põletik – paistes suur varvas mehel, kes on õitsvalt ümar. Diagnoosi täpsustamiseks mõõdetakse vere kusihappesisaldust ja põletikumarkereid, keerulisematel juhtudel tehakse ultraheli, kus on näha liigeses ladestunud kristallid, ja veel keerulisematel juhtudel tehakse kahe energiaga kompuuteruuring, kus ladestunud kristallid on täitsa pildiliselt näha. Kui haigestunud on suurem liiges, mida on võimalik punkteerida, võetakse analüüsimiseks liigesevedelikku, et sealt leida kusihappekristalle.
Loe edasi ajakirjast...
