Raud on tähtis element meie igapäevasel toidulaual ning selle aine puudus on üks olulisemaid terviseprobleeme kogu maailmas, mõjutades sadade miljonite inimeste elu. Kestev rauavaegus võib viia aneemia tekkeni.
Terves inimeses on umbes 3–5 grammi rauda ehk keskeltläbi 45–60 mg kehakaalu kilogrammi kohta. Kaks kolmandikku rauast on hemoglobiini kujul organismis ringlevates punavererakkudes, transportides üle keha laiali hapnikku. Kümnendik rauast paikneb lihastes müoglobiinina ning ülejäänu hoiustatakse maksas ja makrofaagides ehk suurtes õgirakkudes.
Igas eas on erinevad vajadused
1 ml verd sisaldab ligikaudu 0,5 mg rauda. Seda teades on lihtne mõista, miks tõstavad vererohked menstruatsioonid naistel oluliselt rauapuuduse tekkeriski.
Rauavajadus kasvab suuresti ka raseduse ajal. Sel perioodil hoiustab arenev loode umbes 250 mg rauda, mille imik kulutab ära rinnaga toitmise ajal. Rinnapiim varustab beebit vaid umbes 0,15 mg rauaga päevas, rauavajadus aga on sel ajal oluliselt suurem – umbes 0,55 mg päevas. Alakaalulised vastsündinud ei pruugi lootelise arengu ajal hoiustada piisavas hulgas rauda ning oht rauavaeguse tekkeks rinnaga toitmise ajal on suurem.
Uuringud on näidanud, et 2–3-minutine viivitus nabanööri läbilõikamisel võib suurendada imiku rauavarusid esimestel elukuudel. Nii on mõnedes uuringutes soovitatud nabanööri lõikamisega oodata kuni selle pulseerimise vaibumiseni. Samas võib selline tegevus tõsta aga ka vastsündinute kollasuse riski.
Tarbitud rauast imendub ainult väike osa
Täiskasvanud mehe organismis imendub päevas umbes 0,8 mg, viljakas eas naisel 1,4 mg rauda. Raua biokättesaadavus toidust on väike ja see sõltub suuresti inimese söömisharjumustest.
Märkimisväärselt paremini imendub raud loomsetest allikatest – seda soodustab omakorda C-vitamiini juuresolek. Samas omastab organism muidu suure rauasisaldusega teraviljadest ja kaunviljadest rauda vähe, sest imendumist takistavad viljades sisalduvad fütaadid ja polüfenoolid.
Loe edasi ajakirjast...