“Meil on palju reumatoidartriidihaigeid, kes on pöördunud õigel ajal arsti poole ja kes tarvitavad korralikult ravimeid,” ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloogia ülemarst Eevi Pärsik. “Nad teevad oma igapäevast tööd ega pea invaliidsuse tõttu kodus istuma.”
Varem vaatas reumatoloog kõigepealt suhu – hambaid ja kurgumandleid – ning leidis reumatoidartriidi ühe põhjuse sealt.
Dr Eevi Pärsik: Tegelikult ei ole siiani täpselt selge, miks reumatoidartriit tekib. Soodustavaks teguriks on sagedased infektsioonid. Krooniline kurgumandlipõletik on selleks pigem noorematel inimestel; ka katkised hambad võivad haigust soodustada.
Põhjuseks võib olla iga nakkus, viirusinfektsioon, aga ka stress, mis lööb segi immuunsüsteemi, mille tagajärjel tekib reumatoidartriit.
Kuidas mõjutab pärilikkus?
Pärilikkus võib olla eelsoodumus, kuid reumatoidartriit ei ole pärilik haigus nagu ka muud liigesehaigused.
Kas inimene ise saaks reumatoidartiiti kuidagi ära hoida?
Ei saa. See haigus võib ühel päeval tabada igaühte. Selles mõttes ongi kurb, et põletikuliste liigesehaiguste ärahoidmiseks saame ise vähe ära teha. Muidugi on tervitatavad tervislikud eluviisid: õige toitumine, karastamine ja liikumine – kõik, mis aitavad meil terved olla.
Näiteks südamehaiguste või teise tüübi suhkruhaiguse vältimiseks annab inimesel endal palju ära teha, kuid reumatoidartriidi vastu kahjuks mitte.
On ikka usutud, et liigesehaiguste tekkes on oma osa meie külmal ja niiskel ilmal. On see nii?
Kuskilt vanast ajast on jäänud arvamus, et kliimal on liigesepõletike tekkes tähtis osa. Reumatoidartriiti ei ole Eestis rohkem kui ümbruskonna riikides. Eelmisel aastal tehtud uuringust selgus, et meil esineb reumatoidartriiti protsentuaalselt enam-vähem sama palju kui Norras, kusjuures Kesk-Euroopas ja Soomes on reumatoidartriiti peaaegu poole rohkem. Seda ka lõunapoolsetes maades – nii et ilmastikul ei ole siin tähtsust.
Meie probleem on pigem selles, et sagedasti põetakse viiruslikke külmetushaigusi, mis võivad soodustada liigesepõletike teket.
Kas reumatoidartiit küsib ka inimese iga?
Ei, reumatoidartriit võib tekkida igas eas. Ei ole reeglit, millal haigus tuleb või mitte. Kõige sagedasemad haigestumised täiskasvanutel on 20.–30. eluaasta vahel. Teine periood on pärast menopausi. Haigus aga võib tulla ükskõik millises elueas, nii naistel kui meestel, kuid naistel esineb reumatoidartriiti kolm korda sagedamini kui meestel.
Loe edasi ajakirjast...
