Rinnapiim on lapse kõige loomulikum toit esimesel kuuel elukuul. Imetamise puhul on oluline, et ema usaldaks iseennast – selle kaudu tunneb ka laps ennast kindlalt. Eduka imetamise tagab just ema-lapse vaheline koostöö, rõhutab Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand ja imetamisnõustaja Marge Mahla.
Esimene piim ehk ternespiim on naise rinnas olemas juba alates 24. rasedusnädalast. Kui beebi sünnib ja ka platsenta on ära sündinud, siis hakkab piima kogus järk-järgult suurenema ning ternespiim asendub rinnapiimaga. See muutus toimub keskeltläbi 36 tunni jooksul peale sünnitust. Kui rinnapiim ei ole rinda tekkinud ja kogus ei ole suurenenud 72 tunni jooksul, siis tuleb hakata otsima piima tekke hilinemise põhjust.
Esimesed rasked tunnid
Marge Mahla toob välja, et esimesel kolmel sünnitusjärgsel päeval on väga oluline, et laps saaks võimalikult sageli rinnalt imeda: "Emadel, kes pakuvad lapsele sageli rinda, tekib üleminekupiim kiiremini ning on kolmanda päeva lõpuks, hiljemalt neljandal päeval juba olemas. Seevastu emadel, kes üldse lapsele rinda ei paku, tekib samuti piimapais, aga üleminekupiima ei teki."
Vastsündinu magu on väga väike ja umbes 5 kuni 10 milliliitrit esimest piima on täiesti piisav. Ometi on vahel vajalik sünnitusmajas lapsele juurde pakkuda ka piimasegu. Ämmaemand selgitab: "See on abistavaks vahendiks just emale, aitamaks teda üle keerulisest hetkest, mis tekib enamasti teisel või kolmandal sünnijärgsel päeval. See on aeg, mil lapse vajadus toidu järele on juba suurenenud, aga ema organism ei tooda veel piisavalt. Selle pisikese koguse võime me vahepeal piimaseguga katta."
Meditsiiniline põhjus piimasegu andmiseks on näiteks see, kui laps on haige ega suuda rinda imeda. Samuti võib imetamist takistavaks teguriks olla ema tervislik seisukord.
Viril mitte ainult näljast
Alati ei ole lapsuke viril vaid tühja kõhu pärast. "Peale sündi satub laps väga keerulisse ja harjumatusse keskkonda, mis on valge ja lärmakas ning hoopis erinev harjumuspärasest. Samuti on sünd lapse jaoks väga suur pingutus," ütleb Marge Mahla.
Hiljem võib lapse rahutuse taga olla ka hoopis turvatunde puudumine. Esimesel kuuel kuul vajab laps väga palju ema lähedust ja rahustavat keskkonda, näiteks kaisus olemist.
"Mõned lapsed on sellise eripäraga, et nad ongi veidi rahutumad või vajavad turvatunnet eriliselt palju. Lisaks võib otsida beebi rahutuse põhjusi ka selles, et rasedus on olnud ema jaoks stressirohke või sünnitus raske. Rahutumad lapsed vajavadki rohkem emaga koos olemist, nahk-naha kontakti või lihtsalt süles hoidmist," toonitab ämmaemand.
Loomulikult annab ka imetamine lapsele turvatunnet, aga ainult sellest ajast võib väheseks jääda. Kui laps on rinnalt imedes kõhu täis saanud, võib ka muul ajal pakkuda nahk-naha kontakti või lähedust, selleks sobib kenasti ka isa rinna peal lamamine. See rahustab ja annab turvatunde.
Loe edasi ajakirjast...
