Jalad on nüüd osa päevast saapavangis. Kuidas külmal ja niiskel ajal jalgadega ümber käia, et need püsiksid terved ja teeniksid meid veel kaua?
Kui suvel said jalad vabalt värsket õhku, siis nüüd peavad nad õues käies ummuksis olema. Sellepärast on väga tähtis kanda sobilikke jalanõusid ning kaitsta jalgu külma ja märja eest, sest nende sage külmetamine võib jätta jälje kogu eluks.
Siit leiab vastuseid küsimustele, mis kipuvad tekkima eriti talvel.
Sobivad jalanõud
Millised jalatsid on talvel kõige tervislikumad?
Kõigepealt oleks mõistlik endale selgeks teha jalatsite otstarve ja see, millistes tingimustes kandmiseks need sobivad. Meie vahelduvas ilmastikus peavad jalanõud kaitsma jalgu külma ja niiskuse, samuti vigastuste eest.
Head talvejalatsid, olgu need siis saapad, poolsaapad või kingad, on pealt nahast – see laseb jalgadel hingata – ja seest soojustatud naturaalsest või kunstkarusnahast voodriga.
Kaitsmaks jalgu maapinnal valitseva külma eest, peab tald olema piisavalt paks: vähemalt 1–2 cm. Talla paksus mõjutab jalatsi soojapidavust. Paksem tald kaitseb ka lörtsi ja niiskuse sattumise eest jalanõusse.
Ära ei tohi unustada vahetatavaid sisetaldu, mis annavad lisakaitset külma ja niiskuse vastu ning vähendavad jalgade liighigistamist. Müügil on ka külma eest kaitsvad termosisetallad, mis on mõeldud pakaselise ilmaga kandmiseks või liiga õhukese tallaga jalatsite jaoks.
Nahast jalatsitel on meie oludes ainult üks miinus: erinevalt kummikutest ei kaitse need täielikult vee eest. Märgumise vastu aitab see, kui töödelda nahast jalanõusid 10–15 minutit enne väljaminemist niiskuskaitsevahendiga. See ei tee küll nahksaabast või -kinga sada protsenti veekindlaks, kuid hoiab ära jalatsi märgumise veepritsmetest või lörtsist.
Heas jalatsis peab olema ruumi varbaid liigutada – kitsas jalanõu surub veresooned kokku ja jalad hakkavad kiiremini külmetama.
Loe edasi ajakirjast…
