Sääskedele säru ja kupladele kadu
Tekst Üllar Ende
13.07.2010

Selle aasta kevadel ja suve hakul on sääsed eriti verejanuliselt rünnanud väljas töötegijat ning rahu ihkavat puhkajat nii metsas, aias kui ka rõdul. Kuidas neid tüütuid vereimejaid eemale peletada ja mida teha kupladega, mis sügelevad ja punetavad? Nõu annab Marja Apteegi proviisor Andre Vetka.

Abi leiab apteegis saadaolevatest sääsetõrjevahenditest, mida tuleb iga mõne tunni tagant peale panna – grilliõhtul või lihtsalt väljas olles nende toime pikalt ei kesta. Muidugi on kõige targem ennast pakkida säärasesse riietusse, et sääsed ei pääse nahale ligi, ent nägu ja käed jäävad ikkagi neile ahvatlevaks toidulauaks. Pealegi pole sooja ilmaga just väga mõnus olla pikkade varrukate ja pükstega.
On nii, et ühtesid inimesi ründavad sääsed rohkem, teisi vähem. Siin-seal on väidetud, et teatud veregrupiga inimeste veri on “magusam”, ent teaduslikku kinnitust sellele pole.

Mõistlikult ja ettevaatusega
Apteegis on müügil sääsetõrjevahendeid küll pihustamiseks, küll pealemäärimiseks. Kui neid peab kasutama tihti ja palju, kaasnevad ka omad ohud.
“Enamik sääsetõrjevahenditest sisaldab vähemal või suuremal määral dietüültoluamiidi. Apteegis on saada ka ikaridiini sisaldav tootesari. Kahjuks võivad kõrge dietüültoluamiidisisaldusega sääsetõrjevahendid suures koguses kasutamisel imenduda verre ning tekitada ebameeldivaid kõrvaltoimeid, näiteks allergiat, peavalu, peapööritust ja erutust,” selgitab proviisor Andre Vetka. “Seetõttu ei tohi dietüültoluamiidi sisaldavaid sääsetõrjevahendeid määrida või pihustada liiga suurele kehapinnale ega kasutada alla kolmeaastasel lapsel. Ikaridiini sisaldavat tõrjevahendit ei tohi panna alla kaheaastasele lapsele.”

Mitte näole Teadagi tulevad sääsed verd imema kõige meelsamini higisele nahale, kuid kogu aeg me ennast pesta ju ei saa. Mida sääsetõrjevahendeid kasutades silmas pidada? Kuhu pihustada ja kus määrida?
“Kindlasti tuleb vältida tõrjevahendite sattumist limaskestadele – huuled, suu ja silmad. Sääsetõrjevahendid on mõeldud tervele nahale,” ütleb Andre Vetka. “Neid ei tohi määrida ega pihustada sääsehammustusest tekkinud veritsevatele kuppudele – vigastatud nahale tõrjevahendit peale panna ei või. Kui kupp on juba katki kratsitud, siis võivad tõrjevahendi toimeained tekitada seal allergiat.”
Ühed sääsetõrjevahendid on mõeldud kasutamiseks nahal, teised riiete peal. Näkku neid pihustada ei või, sest see kahjustab silmi ja suu limaskesta. “Sprei ehk pihusti sobib kõige paremini riietele, pulgad ja kuuliga vahendid on mõeldud nahale määrimiseks.”
Andre Vetka ütleb, et nahale võib määrida ja riietele pihustada erinevaid sääsetõrjevahendeid, kuid siin tuleb silmas pidada, et need pole väga pika toimega. Nii et ei tasu imestada, kui mõne aja pärast ründavad sääsed jälle. “Kui sääsetõrjevahend peale panna ja jääda lootma, et kaitse on pikka aega, siis nii see pole. Tõrjevahendit tuleb uuesti peale panna iga paari tunni tagant – see kipub sageli meelest ära minema, näiteks kui ollakse grilliõhtul.”

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid