Selg sitkemaks, valu vähemaks
Üllar Ende
06.11.2015

Selg on see, mis meid kannab. Kui ta on nõrk või on mingi rühi- või selgrooviga, võib selg teha tulist valu. Mida teha, et oleksime sitkelt sirgeselgsed, ja kuidas seljahädasid leevendada, sellest räägib neuroloog-taastusarst Vaike Kabel.

Kogenud tohtrilt võib küsida, kui tihti tullakse neuroloogi juurde just seljahädadega. "Kirjanduse andmetel on 80–90%-l inimestest mingil eluperioodil olnud seljavalusid. 20% tunneb seljavalu igal aastal ja umbes 40% pöördub arsti poole. Kui palju just neuroloogi vastuvõtule, ei tea, aga eelkõige minnakse perearsti juurde.

Põhiliselt on ikka alaseljavalud, kuid viimasel ajal on sagenenud ka õlavöötme- ja ülaseljavalud. See on tingitud ilmselt töö iseloomu muutustest: istutakse palju arvuti taga ja alati pole järgitud ergonoomilisi ehk kehale kõige soodsamaid asendeid, näiteks sobivat laua kõrgust. Õige istumisasend aitab seljavalusid vältida," räägib neuroloog-taastusarst Vaike Kabel.

 

Mõnikord võib olla pärilik

Kindlasti huvitab lugejaid see, kas seljavalud on pärilikud. On peresid, kus need vaevused on nii vanematel kui ka suurematel lastel.

"Mingi pärilik moment muidugi seljavalude korral on: näiteks sidekoe nõrkus; samuti on inimestel erinev kehaehitus. Sageli võivad seljavalud olla sünnikahjustustest, mis annavad tunda alles hiljem. Kui tead, et sul on see probleem, tuleks seljavalu ärahoidmise nimel tegutseda juba noores eas: valida endale vastav elu- ja tööstiil, samuti sobivad spordialad."

 

Ka noored käivad küürus

Tänaval näeb sageli, et noored, muidu sitked ja sirged inimesed käivad küürus, sest tuleb kogu aeg vaadata mobiilist sõnumeid ja uudiseid.

"Loomulikult pole see hea," nendib neuroloog. "Tänapäeval on tõesti levinud see, et käiakse, mobiil pihus, küürus ja kühmus. Ja kodus jälle arvuti ette. Hea veel, kui laua taha, aga kui ollakse arvutiga kuskil diivaninurgas või voodis, siis ka see pole seljale hea."

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid