Hiljuti murti tuliselt sõnapiike, kui arutati niinimetatud magusamaksu, mille tulevik on siiani tume. Kas suhkur on peksupoiss asja eest? Selgitusi jagab Eesti diabeedikeskuse juhataja endokrinoloog Marju Past.
Kõigist süsivesikutest, mis meie söögis-joogis on, saab lõpuks glükoos.
"Mitte ainult lauasuhkrust ehk roosuhkrust, mida me toidule lisame. Muid suhkruid saame puuviljadest, marjadest ja köögiviljadest, üsna palju jahutoodetest, ka leivast ja saiast," täpsustab endokrinoloog Marju Past. "Glükoos on rakkude energiaallikas ning seda on elutegevuseks kindlasti vaja."
Kergemini süsivesikutest
Kui me piisavalt süsivesikuid ei saa, võtab organism neid suhkruvarudest, mis on põhiliselt maksas. "Kui need hakkavad otsa lõppema, siis selleks, et rakud saaksid energiat, hakatakse lõhustama valku või rasva. Selle tõttu on näiteks valgurikkad dieedid, milles süsivesikuid on vähe, pahad selle poolest, et valku lõhustades tekivad jääkained – ketoonid. Need on organismi mürgistuse tingimus: söögiisu läheb ära, suust võib tulla atsetoonilõhn... Valgust glükoosi töötlemine on organismile liigne koormus, see ei ole loomulik."
Marju Past lisab, et organism võtab eluks vajaliku alati kõige kergemat teed pidi. "Süsivesikutevaba või süsivesikutevaene dieet kaalu langetamiseks on halb ka selles mõttes, et algul kaotame lihaseid, milles paikneb valk, ja alles siis rasva. Pealegi on teada, et veres ja ajus on rakke, mis tahavad glükoosi saada just süsivesikutest."
Koormus kõhunäärmele
Põlu alla on sattunud just valge suhkur, sest see saab glükoosiks kergesti ja kähku. Netiavarustest leiab ka sääraseid hoiatusi: valge suhkur kõigutab veresuhkrut üles-alla liiga palju, see on nagu sõit Ameerika mägedel.
"Arvan, et kõige salakavalamad on just suhkruga magustatud joogid, sest kui võtad suhkrut lusikaga, siis näed oma silmaga, kui palju. Aga kui suhkur on söögi-joogi sisse pandud, siis annab see varjatult liiga palju energiat," ütleb dr Past. "Mingil määral on see kõigutamise jutt õige, sest kui inimene sööb süsivesikuid ja glükoos jõuab kiiresti verre – lauasuhkruga see nii on –, siis kõhunäärmest tuleb võimas vastus: ta lausa nii-öelda purskab välja insuliini, et glükoos jõuaks kiiresti rakkudesse. Kui sööme valget suhkrut lisaks mõistlikult, on asi täiesti normaalne. Kui aga tihti ja liiast, siis sellega kehakaal tõuseb: insuliinitase on siis küll kõrge, kuid rasva ainevahetuse halvenemise tõttu tekib insuliinitundetus. See ongi diabeedi algus."
Loe edasi ajakirjast...
