Igapäevaelu virvarris ei pruugi me tervisele piisavalt tähelepanu pöörata. Sageli annab keha meile tekkinud või eesootavast terviseprobleemist märku ja teda tasub kuulata. Õnneks ei ole muretsemiseks alati põhjust – riskide maandamiseks aitab segadust tekitavate sümptomite tõlgendamises selgust luua Confido erameditsiinikeskuse peremeditsiini eriarst Elmira Mamedova.
Milliseid tervisenäitajaid võiks jälgida ja regulaarselt kontrollida?
Terved inimesed, kellel ei ole teadaolevalt kroonilisi haigusi ja kes järgivad tervislikku eluviisi, võiksid käia perearsti juures tervisekontrollis iga kahe-kolme aasta tagant. Tervisekontrollis täpsustatakse elustiiliharjumused, vaadatakse üle põhinäitajad – kaal, pikkus, vajaduse korral ka vööümbermõõt – ning mõõdetakse vererõhku. Neil näitajatel on võimalik ka iseseisvalt silma peal hoida ning toitumis- ja/või liikumisharjumustes korrektiive teha.
Tervisekontrolli käigus saab vereanalüüsi järgi hinnata ka kolesterooli- ja veresuhkrusisaldust ning teisi näitajaid. Analüüsi tulemuste alusel võib perearst anda edasisi soovitusi, või kui analüüsid on korras, kutsuda uuesti tervisekontrolli kahe-kolme aasta pärast.
Need, kellel on kroonilised haigused ravi abil kontrolli all, või need, kes on vaevustest vabad, kuid harrastavad ebatervislikku eluviisi (suitsetavad, tarbivad liialt alkoholi, toituvad ebatervislikult), võiksid käia perearsti juures tervisekontrollis kord aastas.
Milliste sümptomite korral tuleks kindlasti arsti poole pöörduda?
Tänapäeva kiires elutempos ei ole inimestel sageli enda jaoks piisavalt aega ja vahel ei olda ka väga teadlikud, millised organismi reaktsioonid on normaalsed. Seetõttu võib juhtuda, et ühtedele sümptomitele ei pöörata tähelepanu, samal ajal kui teised, keha normaalsed reaktsioonid võivad tekitada hirmu ja ärevust.
Kahjuks on terviseärevust üsna palju ja iga väiksemgi valuhoog või ebamugavustunne annab sageli põhjust muretsemiseks. Sellisel juhul kiputakse internetist infot otsima, ise selles valdkonnas orienteerumata, mis tekitab veelgi enam hirmu ja võimendab vaevusi vaimselt. Terviseärevus on suur probleem, kuna üsna palju haigekassa ressursse kulub inimeste veenmisele, et neil eluohtlikku haigust pole. Terviseärevad inimesed kipuvad ka arstide ja meditsiinipersonali suhtes skeptilised olema, samal ajal kui tõeliselt haiged kaovad selle nii-öelda müra sisse ära pikkade ravijärjekordade tõttu. Soovitan hoida kainet mõistust ja järgida allolevaid soovitusi.
Kui tekib sümptom, mida ei ole varem esinenud, kuid mis ei ole tõsine ega tekita piiranguid, tasub seda esialgu jälgida: kas mingid tegevused muudavad vaevuse tugevamaks või leevendavad seda; kas vaevus süveneb või pigem väheneb aja kulgedes.
Kui tekib sümptom, mida ei ole varem esinenud, kuid mis püsib pikalt ja häirib elu või süveneb järk-järgult ning tekitab tõsist seisundi muutust või piiranguid, tasub kindlasti pöörduda arsti vastuvõtule.
Loe edasi ajakirjast...
