Suvel, kui elu on veidi vabam ja eluviisid muutuvad, võib kõht endast igasuguste ebameeldivustega märku anda. Siis on hea, kui oskad nende hädade vastu ise midagi ette võtta.
Kõhumurede lahendamise esimene samm on probleemi põhjusele jälile jõudmine. Selleks tuleks mõelda, millest võib häda olla tingitud ning millal ning mis piirkonnas valu või ebameeldivus tunda annab. Sellest oleneb leevendus.
Kui ise hakkama ei saa, tuleks sammud seada apteeki ja sealt häbenemata nõu küsida või panna kinni aeg perearsti juurde.
- mure: seedimisraskused
Toidu lagundamiseks ja toitainete omastamiseks on vajalikud seedeensüümid. Vahel aga toodetakse ensüüme organismis erinevatel põhjustel liiga vähe või on toit nii raske, et selle seedimiseks ensüüme hetkel küllaldaselt ei jätku. Seetõttu võib seedimine olla häiritud ja pärast söömist hakkab paha: kõhus on raskustunne, ebamäärane valu või puhitused.
Abi saad probiootikumidest
Piimhappebaktereid sisaldavad toidulisandid (probiootikumid) on ohutud ja samas laia toimega. Piltlikult öeldes moodustavad piimhappebakterid organismis heade bakterite kolooniaid ning takistavad võõraste bakterite vohamist, nõnda nakkusi ja tasakaalutust ära hoides. Need reguleerivad organismi sisemist mikrofloorat ning sobivad mitmesuguste vaevuste korral, nagu kõhulahtisus, -kinnisus, -puhitus ja muu. Lisaks toetavad nad nii seedimist kui ka tugevdavad immuunsüsteemi.
Probiootikume võib tarvitada nii lühiajaliselt mingi kõhuvaevuse leevenduseks, kuurina kui ka pikemat aega krooniliste probleemide korral. Kuurina võiks neid kasutada näiteks reisides: enne reisi, reisi ajal ja umbes nädal pärast seda.
Antibiootikumikuuri korral soovitatakse piimhappebaktereid kindlasti lisaks võtta, et seedekulgla mikrofloorat taastada. Üldiselt soovitatakse antibiootikumi ja probiootikumi võtta paaritunnise vahega. Lisaks tuleks teada, et piimhappebaktereid peaks tarvitama kindlasti kauem kui antibiootikume: ka veel umbes nädal pärast ravikuuri, et probiootikumid jõuaksid seedimise taas korda teha.
Loe edasi ajakirjast...
