Tervislik eluviis on heaolu alus

Tekst Katrin Sak, bioorgaanilise keemia filosoofiadoktor; Margus Viigimaa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kardioloogiakeskuse juhataja
13.08.2010

Tervisliku eluviisi moodustavad harjumused, mis kaitsevad ja tugevdavad organismi selleks, et ennetada haigusi ning süvendada inimeste vaimset ja füüsilist heaolutunnet.

Viimastel aastatel räägitakse üha enam täisväärtusliku toiduvaliku ja liikumise olulisusest; poeriiulitel on laienenud puu- ja köögiviljade sortiment, arvukalt on tekkinud erinevaid spordiklubisid ja liikumisvõimalusi. Tervislik eluviis hõlmab endas veel teisigi samaväärselt olulisi komponente, mille põhitõdede eiramisel kaob organismis tasakaal.
Antud artikli eesmärk on teadvustada ja väärtustada tervistsäästva elulaadi erinevaid tahke; nende samaaegne järgimine aitab meil kauem püsida aktiivse ja töövõimelisena ning lükata haiguste teket ajas edasi. Mis on meie tervise sõbrad ja vaenlased ning kuidas need mõjutavad organismi funktsioneerimist?

Vaenlane number üks – suitsetamine
Suitsetamine lühendab eluiga 7–13 aastat. See on peamine südame-veresoonkonna haiguste riskitegur ja üks olulisimaid vähi tekkepõhjusi – seda pahet seostatakse 30% pahaloomuliste kasvajate arenguga. 87% kopsuvähijuhtumeist võib omistada suitsetamisele ning seos on kindlaks tehtud ka neeru-, põie-, kõhunäärme-, mao-, söögitoru-, suuõõne-, neeluvähi ja teiste kasvajate tekkega. Emad, kes suitsetavad raseduse ajal, riskivad sellega, et nende lapsel suureneb geneetiline eelsoodumus leukeemia tekkeks.
Meeles tuleks pidada, et suitsuta tubakas ehk närimistubakas on tervisele niisama kahjulik kui sigaretid ning ohtlik on ka passiivne suitsetamine, mistõttu suitsetajate seltskonda tasuks omaenda tervise huvides vältida. Kui suitsetate, loobuge sellest! Teete sellega suurima teene oma tervisele! Suitsetamisest loobumise korral väheneb südameinfarkti risk mittesuitsetaja tasemele 2–5 aastaga.

Vaenlane number kaks – rasvumine
Suitsetamise järel teine olulisim südamehaiguste ja vähkkasvajate tekkepõhjus on rasvumine. Rasvumise peamine põhjus on vale ja/või ületoitumine. Ülekaalulisusega seostatakse 20% pahaloomuliste kasvajate teket naistel ja 14% meestel. Rasvumisega seotud naissuguhormoon östrogeeni kõrgenenud tase suurendab rinnavähiriski; ülekaalulisus on 80% ulatuses diabeedi põhjustaja ja diabeet omakorda on vähkkasvaja riskitegur. Samuti soodustab rasvumine sapikivide teket, tõstes sel moel sapipõievähi arengu tõenäosust.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid