Lapsepõlves kogetu määrab meie edasises elus väga palju. Kui lapsepõlv rajaneb vanema ja lapse vahelisel turvalisel kiindumussuhtel, oleme tulevikus julgemad, enesekindlamad ja iseseisvamad. Kuidas see kiindumussuhe kujuneb ja millest sõltub, sellest räägib pereterapeut Marika Ratnik.
Kiindumussuhe ema ja lapse vahel hakkab arenema juba enne lapse sündi – sel ajal, kui ema tunneb kõhus beebi liigutusi. Ja kuigi väikelapse ja vanema kiindumussuhtest rääkides peetaksegi tavaliselt silmas ema ja lapse suhet, ei ole terapeudi sõnul lapse jaoks tegelikult vahet, kas see on ema, isa või vanaema, kes talle turvatunde annab. Oluline on, et oleks inimene, kes on alati kohal.
"Kiindumussuhe on suhe esmase hoolitsejaga, kes on kõige rohkem aega lapsega koos. Beebi hakkab teda teistest ümbritsevatest täiskasvanutest eristama juba teisel või kolmandal elukuul ja temaga kujuneb tugev emotsionaalne side. Laps eeldab, et see inimene on tema jaoks alati olemas, kui ta teda vajab. Näiteks kui miski muudab teda ärevaks või mõni heli ehmatab ja ta teeb oma beebihäälitsusi, siis ta teab, et vanem tuleb, lohutab ning aitab ärevuse või hirmuga hakkama saada," selgitab Marika Ratnik.
Baasturvalisus kujundab inimest
Kiindumussuhe paneb aluse baasturvalisuse kujunemisele, mis on edaspidises elus väga oluline. See annab inimesele kindlustunde, et maailm on usaldusväärne koht. Seetõttu peaks lapse ja vanema vahelise turvalise suhte loomisesse panustama väga hoolikalt.
"Suhtest esmase hooldajaga või vanemaga, kes esimesed kolm eluaastat lapsega kõige rohkem koos on, võtab laps enda sisse sisemise kujutluspildi suhetest – kuidas mind aktsepteeritakse, kuidas minusse suhtutakse ja millist käitumist minult oodatakse. See on baas, millelt ta oma kaaslastega lasteaias, koolis ja hiljem täiskasvanuna erinevates suhetes käitub ja reageerib," ütleb terapeut.
"Kui lapse ja vanema kontakt on turvaline, usaldab laps maailma rohkem, suudab edaspidi kergemini suhteid luua ja tema toimetulek on parem. Kui suhe varases lapsepõlves on ühel või teisel põhjusel olnud häiritud, ilmnevad lastel juba koolieas emotsionaalsed häired ja käitumisprobleemid. See mõjutab suutlikkust toimida erinevates suhetes (lapsena sõprussuhted, täiskasvanuna paarisuhe, vanema ja lapse vaheline suhe) ning erinevates sotsiaalsetes olukordades võib olla keeruline toime tulla."
Loe edasi ajakirjast...
