Oktoobri Kodutohtris käisime ultrahelis, novembris röntgenis. Nüüd läheme kompuuter- ja magnettomograafiasse. Selgub, kumb neist aparaatidest on ohutum ja täpsem. Kas nende selgelt nägemise võime toob meie seest päevavalgele viimse tõe?
Võõrsõnade leksikonis seisab: tomograaf on seade, millega saadakse objekti kihitine kujutis, ka meditsiinis. Mõlemal uuringul oleme selleks objektiks meie.
"Tegelikult on kompuuter- ja magnet(resonants)tomograafia täiesti erinevad uurimismeetodid: kompuuter kasutab röntgenikiirgust, magnet, nagu nimetuski reedab, magnetvälja," ütleb Lääne-Tallinna keskhaigla radioloogiaosakonna juhataja, kogenud radioloog Eve Toomik, kes on taas lahke teejuht radioloogiliste uuringute maailma.
Läheme kompuutrisse
Kompuutertomograaf pole muu kui eripärane röntgeniaparaat, mis on ühendatud arvutiga. Kahe päästerõnga paksuses kettas, mille sees meid uurimislauaga sõidutatakse, käivad ringiratast röntgenikiired ning skannivad keha kiht-kihilt kasvõi pealaest jalatallani. Täpselt nii palju ja seal, kus vaja.
Prisket patsienti armastatakse eriti
"Kompuuteruuringut tehes me kohe armastame natuke priskemaid patsiente," kostab saleda tohtri suust üllatav ütlemine, ent seda ainult radioloogi vaatevinklist. "Kõhukooparasv on tumedaks kontrastiks, mille taustal on elundite muutused ja haigused ning ka lümfisõlmed hästi näha, mistõttu neid ei pea pikalt taga otsima. Kui inimene on liiga kõhn, siis kompuutris on väga raske aru saada näiteks seda, kas soolte vahel on lümfisõlmi ja muid moodustisi või mitte."
Loomulikult ei pea uuringupäeva ootaja hakkama ennast kähku rasva sööma. Need, kes seda tegevust on aastaid harrastanud, võivad siis silmitsi seista tõsise probleemiga. "Ketta sisse, millest läbi liigub uuringulaud, ei tarvitse väga ülekaaluline ja kogukas patsient lihtsalt ära mahtuda. Aga neid inimesi, kes oma läbimõõdu tõttu kompuutrisse ei mahu, on meil väga vähe. Pealegi on uuemad aparaadid suurema avausega ja meil ei ole viimastel aastatel suurte patsientidega probleeme olnud."
Loe edasi ajakirjast...
