Viiteid pereelu arengule, 1. osa
Tekst: Meelike Saarna, psühholoogiline nõustaj
16.11.2008

Tihti arvatakse, et kõik perekonnad ja peres kulgeva elu võimalikud viisid on loodud mingi üldise malli järgi. Kui ei ole nii, nagu kõigil teistel paistab olevat ega nagu meedias räägitakse, on kohe käes aeg appi hüüda.

Nagu ikka elus, on olemas tohutult erinevaid variante, ja peaasi, et see variant sobib kõigile, kes konkreetses peres elavad. Teistel pole siin midagi arvata. Samamoodi on ju ka iga üksikisiku saatusega – igaühe elu on ainukordne, tema enda valikutest sõltuv.
Kuid siiski on üldteada inimese arengu erinevad etapid, arengujärgud, ka arengulised kriisid – üldised jõujooned, millest keegi ei jää mõjutamata. Sama on perekonnaga: ka pereelu arengus saab välja tuua põhilise, kuidas edasi liigutakse, ning kõnelda sündmustest, mis võivad kaasa tuua nii kriise kui uusi häid arenguid.

Sarnased ja erinevad elud
Kõigis peredes juhtub ühesuguseid sündmusi, tekib samu olukordi, mis ühel või teisel viisil peret mõjutavad, olgu selleks siis laste sünd, ühest kodust teise kolimine, uued karjäärivõimalused, töötuks jäämine, arusaamatused, lahutus, haigused, mõne lähedase surm, süllesadanud rikkus või ootamatu pankrot. Iga sündmus paneb pere toimimise mingis osas proovile, seda enam, mida suurema muutusega on tegu. Tihti võtab uue olukorraga kohanemine aega ja paneb osalejate kannatuse proovile. Tundmatus seisus ei pruugita ju kohe taibata, et seni kui õlitatult toiminud käitumisviisid tuleb maha jätta, sest nood ei pruugi muutunud olukorras enam töökindlad olla.
Looduse protsessidest rääkides öeldakse vahel, et kui areng peatub, algab taandareng ehk regressioon. Ka pereks kasvamine toimub arengu kaudu, seisakuid ei tunnistata, ja nii kestab see kogu elu, tuues kaasa nii uhkeid mäkketõuse kui ka mäest allaveeremisi. Nii on pere toimimine mõneski mõttes sarnane loodusele või Tallinna linnale, mis kunagi valmis ei tohtivat saada. Ka pere pole kunagi lõplikult valmis, pidevalt seisab ees uusi väljakutseid ja/või tagasilangusi, millega on vaja kohaneda ja toime tulla.
Tõsi, paljud kriisid mööduvad märkamatult, kuid mõni neist võib kasvada kriitiliseks või isegi ületamatuks. Just seetõttu on hea ette teada, millised kriisieosed millises etapis esile võivad kerkida: ka kriisiuurijad ütlevad, et kriise, mille peatne tulek on üldteada, on kergem ületada kui neid, mille tulekut pole osatud aimatagi.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid