Vitamiinid rasedale

Naistearst Ene Palo
17.04.2008

Vitamiinid rasedale
Naistearst Ene Palo

Raseduse ajal tõuseb vajadus mitte niivõrd kaloririkka ja suurenenud toiduhulga järele, kuivõrd tasakaalustatud toitumise järele.

Teadaolevalt on naisel suurem risk vitamiinide ja mineraalainete defitsiidi tekkeks mitmikraseduse puhul, eriti sage on foolhappe- ja rauapuudus. Defitsiit tekib kudede varase ja kiire kasvu, raseda tsirkuleeriva veremahu suurenemise, emaka ja platsenta kiire kasvu, loodete arengu tõttu.
Vitamiinide defitsiidi korral häirub erinevate organite või organsüsteemide talitlus, olenevalt sellest, millisest vitamiinist on puudus. Vitamiinide defitsiiti võib põhjustada väär toitumine: tasakaalustamata toit, milles võib esineda teatud toiduainete defitsiit; ühekülgne toitumine; nn rämpstoidu sage söömine ja ebaõige tehnoloogiaga töödeldud toiduained. Teatud vitamiinide omastamise häirumine tekib mõningate haiguste põdemisel, näiteks maksahaiguste korral halveneb rasvlahustuvate vitamiinide (A-, D-,E-, K- jt vitamiinide) talletumine. Antibiootikumide kasutamise järel on häiritud soolemikrofloora ja seega teatud vitamiinide süntees. Vitamiinide suurenenud vajadust esineb ka füsioloogilistel põhjustel, näiteks väikelastel ja rasedatel.

Defitsiit väsitab
Vitamiinide osalise defitsiidi korral ei kujune alati välja teatud spetsiifilised haigusnähud, vaid üldist laadi kaebused – väsimus, meeleolu ja töövõime langus, peavalud, unehäired, samas suureneb vastuvõtlikkus nakkushaigustele.
Mis toimub organismis vitamiinide defitsiidi korral?
A-vitamiin on kõigepealt väga oluline nägemisprotsessis, selle vähesusest organismis tekib kuivsilmsus ja nn kanapimedus (nägemiseteravuse langus hämaras), ka platsenta arenguhäired.
B-vitamiinide kompleksi kuuluvate vitamiinide defitsiidi korral võib esineda mitmesuguseid hälbeid, millest sagedasemad on närvitegevuse ja süsivesikute ainevahetuse häired, depressioon, väsimus, kontsentratsioonivõime langus, suulimaskestade põletikud, nahapõletikud, juuste väljalangemine, vere punaliblede tootmise langus, ka immuunsüsteemi nõrkus.
D-vitamiini defitsiit tekitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses häireid, kui seda on piisavalt, pole näiteks karta rahhiiti. Kasvava loote luustiku arenemiseks on vaja kaltsiumi, mille paremaks omastamiseks vajab raseda organism D-vitamiini suuremas koguses.
E-vitamiin on tuntud kui tugev antioksüdant, mis hoiab ära närvi-, südame- ja veresoonkonna haigusi.
C-vitamiini puudumisel on karta skorbuudi tekkimist. Ühtlasi toetab C-vitamiin organismi immuunsüsteemi, on antioksüdant ning mängib olulist rolli raua omastamisel.
Foolhappe manustamine vähendab rasedatel kesknärvisüsteemi (neuraaltoru –kesknärvisüsteemi alge lootel) arenguanomaaliate tekkeriski. Foolhappe toime seisneb selles, et see lõhustab homotsüsteiini metioniiniks. Kui aga organismis on see protsess häirunud, siis võib homotsüsteiini kuhjumine tekitada neuraaltoru defekte. Suur osa elanikkonnast kannab selle ensüümi geneetilist defekti ja seetõttu on foolhappe kasutamine igati soovitatav, eriti raseduse algfaasis ja isegi enne rasestumist. Seda geneetilist defekti on võimalik tänapäeval määrata, juhul kui ei taheta foolhapet kasutada, ning samuti neil, kellel on sellise defektiga laps varem sündinud. Kõrgema riski korral tuleb foolhapet tarvitada suuremas koguses.
Foolhappel on veel teisi olulisi rolle raseduse ajal: soodustab punavereloomet ja pidurdab seega aneemia ehk kehvveresuse teket. Foolhape on oluline komponent platsenta ja loote arengu soodustamisel. Foolhappe defitsiidi korral võib rakkude jagunemine häiruda, see aga põhjustab loote ja platsenta kasvu aeglustumist, tekitades ohtu sünnitada enneaegseid või alakaalulisi lapsi.

Loe edasi ajakirjast...

Sarnased artiklid