Intiimhügieen ja tupevoolused on teemad, millega enamik naisi oma elu jooksul kokku puutub. Intiimpuhtus kahandab haiguste ilmnemise ohtu ning normaalne tupesekreet puhastab organismi. Ent samas on vaja jälgida tupevooluse iseloomu, seda eriti raseduse ajal.
Ämmaemand Häli Viilukas tegutseb korraga kahel ametipostil: on nii Kliinik Elite AS kui ka SA TÜK Naistekliinik sünnitusosakonna ning perekeskuse ämmaemand. Naistekliiniku perekeskuses võib ämmaemanda vastuvõtule registreeruda iga last ootav, sünnitanud või pereplaneerimisalast nõustamist sooviv naine/pere. Raskema terviseprobleemiga patsient suunatakse edasi günekoloogi juurde. Nii perekeskuses kui sünnitusosakonnas on Häli Viilukas rohkesti tegelenud ka vooluste teemaga, andes nõu nii tavajuhtudel kui raseduse ajal.
Normaalne voolus puhastab organismi
"Tupe mikrofloora on "argises olukorras" happeline, see on vajalik, et kaitsta organismi infektsioonide eest," selgitab ämmaemand. "Happelise keskkonna tagavad normaalne mikrofloora ja niinimetatud head, kehaomased bakterid. Kui naine on terve, toodab tupp isepuhastumisvõimelist tupesekreeti."
On normaalne, et kõikidel tervetel naistel leidub tupes veidi sekreeti. See tekib nii: tupes ja emakakaelas olevad näärmed toodavad väheses koguses vedelikku, mis puhastab tupe vanadest rakkudest, hoiab puhta mikroobidest ja infektsioonidest ning samal ajal on tupesekreedil libestav toime. Normaalne tupesekreet on lõhnatu ja valkjas.
Terve organismiga naise tupe pH on ämmaemanda sõnul 3,8-4,5. Samas sperma pH on 7,2-7,8 ning vere pH 7,34-7,45. Seetõttu ei ole haruldane, kui pärast vahekorda või menstruatsioonijärgselt tekib naisel probleeme tupevoolusega. Eelpuberteediealistel on tupe pH umbes 7, sünnitamisealistel naistel kõigub see 3,8 ja 4,5 vahel ning pärast menopausi jääb pH 6-7 juurde.
"Tupevoolus muutub menstruatsioonitsükli jooksul mitmeid kordi, sest ovulatsiooni ajal toimuvad hormonaalsed muutused. Peamiselt kaks hormooni - östrogeen ja progesteroon - tekitavad sobivad tingimused viljastumiseks," toob ämmaemand esile ja lisab, et nende hormoonide toimel esinevad muutused tupevooluses nii enne kui pärast ovulatsiooni, kuid ka ovulatsiooni ajal.
Enne ovulatsiooni (ovulatsioon ehk munaraku vabanemine on viljastumiseks kõige sobivam aeg) muutub voolus limaseks, venivaks, elastseks, lävipaistvaks, klaasjaks, isegi vesiseks. Osa naisi kirjeldab ovulatsiooniaegset voolust nagu munavalget. Veniv, limane ja lubrikeeriv voolus viitab soodsale viljastumisajale. Tupp on hästi libestatud - vahekorraks parim aeg.
"Ovulatsiooni ajal on spermatosoid tupevooluses elujõuline umbes kolm päeva. Kohe pärast ovulatsiooni muutub voolus vähem viskoosseks ja selle kogus väheneb, läheb valgemaks ja võib sisaldada verekiude. Mõned naised kurdavad ovulatsioonijärgset tupekuivust," teab ämmaemand. "Ovulatsioonijärgset verist määrimist võib ette tulla juhul, kui munarakk on viljastatud ja toimub implanteerumine ehk pesastumine emakas."
Loe edasi ajakirjast...
