Kes ei oleks uudsesse olukorda sattudes või mõne ohuga silmitsi seistes tundnud adrenaliini soontesse voolamas.
Adrenaliin on hormoon, mida eritavad neerupealised. Kui on mingisugune olukord, mis on inimese jaoks hirmutav, siis nõristub adrenaliin verre ja see tekitab reaktsiooni: võitle või põgene. Adrenaliini eritub ka põnevates ja häid emotsioone tekitavates olukordades. Selle hormooni mõjul kopsud laienevad, veri suunatakse ajju, südamesse ja lihastesse, et keha oleks valmis kohe reageerima. See tekitab inimesele korraks kõikvõimsustunde. Keha muutub kiiremaks, tugevamaks, tunned ennast hästi jõulisena, teadvus teravneb, paned rohkem tähele ja pilt on selgem. Kõrvalefektina võib vahel esineda peapööritust või higistamist. Selline reaktsioon on inimesel sees juba ürgajast. Vanasti kui pidi vihase uluki eest ära jooksma, siis oligi kohe vaja, et oleksid valmis hüppama ja minema.
Igaühel on oma hirmud ja situatsioonid, mis ärevaks teevad. Ükskõik mis hirm inimesel on, alati tekib sellega seoses verre adrenaliin. Kui adrenaliinitase tõuseb, siis aitab see kehal ennast kokku võtta, vajaduse korral ohuga võidelda või plehku panna. Kuna hirmutav olukord tekitab ühtlasi ootusärevust ja põnevust, siis pannakse ennast sellistesse situatsioonidesse tihti tahtlikult.
See on ühest küljest hästi mõnus ja hea tunne ning inimesed on hakanud seda ära kasutama. Selle tunde nimel tehakse erinevaid asju. Mida täpselt ette võetakse, oleneb inimesest: kes hüppab langevarjuga, kes vaatab õudusfilmi, kes läheb pimedasse metsa matkama. Neid asju tehakse, sest see on inimese jaoks põnev. Näiteks arvutimäng või film ei ole reaalselt ohtlik, aga reaktsiooni ikkagi tekitab. Keha reageerib samamoodi, nagu sul oleks ninasarvik selja taga. Samas peab silmas pidama, et adrenaliinil on immuunsüsteemi nõrgendav mõju. Samuti tõstab adrenaillin veresuhkru taset, suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks.
Sellisest tundest on päris kerge sõltuvusse jääda. Ei saa öelda, kas see on hea või halb. Adrenaliinitulv on üks kehatalitluse osa. See on olnud meile vajalik, sest ta on evolutsiooniliselt inimesele sisse kodeeritud. Mida sellega peale hakkame, on meie otsustada.
