Looduslik toiduvärv on tekkinud biokeemilise protsessi tulemusel. Teadlased on neid värve uurinud ning leidnud, et need on inimesele vajalikud kindla ehitusega ühendid. Iga värv, ehk biokeemiline ühend mõjutab organismi toimimist, selle füsioloogilisi protsesse, kuid ei anna energiat ega ole esmavajalik toitaine. Neid nimetatakse taimseteks toitaineteks ehk fütotoitaineteks.
Kui toitumssoovitustes räägitakse puu- ja köögiviljadest toitaineliste omaduste vaatenurgast, siis fütotoitainete puhul pühendutakse nende mittetoitainelisele küljele.
Fütotoitainetel on leitud peamiselt vähivastane ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetav toime ning need on eriti vajalikud üle 40-aastastele, kelle haigusrisk on suurem.
Taimsed toitained kui bioaktiivsed ühendid töötavad koosmõjus nagu paljud vitamiinid ja mineraalainedki ning toetavad kehas elutähtsaid protsesse.
Bioaktiivsete ühendite toimet organismile seostatakse peamiselt mõnedesse vähkkasvajatesse ning südame-veresoonkonnahaigustesse haigestumise riski vähenemisega.
Heade bioaktiivsete ühendite allikaks on näiteks brokoli, lillkapsas, valge peakapsas, lehtköögiviljad, spinat, tomat, paprika, porgand, arbuus, tsitrusviljad, mango, papaia, punased viinamarjad (ka mahl), õun, pirn, sojaoad, oder, pruun riis, bataat, täisteranisu, ingver, piparmünt, rosmariin, tüümian, küüslauk, pune, basiilik, seller, sibul, küüslauk, petersell, punane vein, roheline tee.
Fütotoitainete puudusest võivad tekkida ebamäärased tervisehädada, nagu näiteks väsimus.
