Igaks juhuks soovitatust rohkem juua on mõttetu.Mõned meist on harjunud pidevalt veepudelist rüüpama, kuid nii võib juua päeva jooksul liiga palju vett. Üldine juhis on, et vett ja muid jooke tuleks päevas tarbida lisaks toidule kokku umbes 1-1,5 liitrit. Soovitatavast suurem kogus vedelikku ei ole tervisele kasulik, mistõttu on mõttetu sellest igaks juhuks rohkem juua. See kehtib siis, kui pole palav või kui te ei higista rohkem kui tavaliselt.
Samas võivad mõned, eriti just vanainimesed juua liiga vähe. Kuid on ka neid, eriti just noori, kes joovad rohkem kui organismi nn füsioloogiline vajadus. Jah, organism saab enamasti liigse vedelikuga hakkama. Isegi kui juua päeva jooksul kaks korda soovitatavast kogusest rohkem, kuid nii, et see jaotub päeva peale ühtlaselt. Aga see on lihtalt tarbetu. Näiteks proovivad mõned inimesed juua enne sööki kõhu vett täis, et oma söömist ohjeldada. Kuid sellest pole palju kasu, sest vesi ei püsi maos kuigi kaua.
Hiljuti võis lugeda uudist, et pereema kes jõi liiga kiiresti vett liiga palju vett ning suri selle tagajärjel. Kahe lapse ema Ashley Summers (35) jõi 20 minutiga ära neli pooleliitrist pudelit ehk kokku kaks liitrit vett. Hiljem kodus vajus Summers garaažis pikali ega tulnud enam teadvusele. Enne tekkis tal pearinglus ja tugev peavalu. Tõenäoliselt kannatas ta veemürgituse ehk hüponatreemia käes pärast seda, kui jõi liiga palju vett liiga kiiresti. Hüponatreemia tuleneb liigsest kiirest vedeliku joomisest. Seejärel lahjendatakse kehas olevad vedelikud ja organismist eemaldatakse liiga palju naatriumi.
Kuidas saate teada, kas olete joonud liiga palju vett?
Üsna selge märk on uriini värvus. Kui uriin hakkab kahvatuks muutuma ja on vee värvi, tuleks joomine lõpetada. Piisavalt vedelikku joonud inimese uriin on helekollase värvusega.
Liiga rohke vee joomine võib põhjustada ka muid sümptomeid, nagu jõuetus, väsimus, iiveldus, lihaskrambid ja peavalu.
Õnneks saab meie organism enamasti ka ajutise liigse vedelikuga hakkama. Erandiks on lapsed ja eakad, kes on tundlikud vedelikutasakaalu häirete suhtes. Näiteks võivad vanurid juua liiga vähe, kuna nende organism ei pruugi janust samamoodi märku anda kui noorematel. Isegi siis on uriini värvuse jälgimine sobiv viis veetarbimise jälgimiseks.
