Glaukoom ehk rohekae on krooniline silmahaigus, mille korral nägemisnärvi kahjustus põhjustab vaatevälja ahenemist ja nägemise süvenevat halvenemist. Selle põhjuseks on enamasti silma siserõhu tõus, kuid mõnikord on glaukoomi teke võimalik ka madala rõhu korral. Sel juhul on enamasti kasvõi osaliselt põhjuseks nägemisnärvi halb verevarustus.
Laias laastus jagatakse see silmahaigus avatud nurgaga ja suletud nurgaga glaukoomiks.
Avatud nurgaga glaukoomi korral kahjustab tõusnud silmarõhk närvirakkening surub võrkkestas kulgevatele veresoontele, mis toidavad nägemisnärvi.
Muutused arenevad pikkamööda ning inimene ise ei pruugi esialgu üldse midagi tunda. Alles siis, kui haigus on juba kaugele arenenud, võib märgata, et külgedelt on vaateväli piiratud. Näiteks võib inimene komistada oma teel olevate asjade otsa, mis on tema vaateväljast väljas.
Suletud nurgaga glaukoomi korral blokeerib iiris silma anatoomilise eripära tõttu eeskambri nurgas olevad äravoolukanalid ning silma siserõhk tõuseb väga kiiresti. Vahel võib blokeerijaks olla ka lääts. Niisuguse rohekae korral tõuseb silma siserõhk järsku ning tekitab äkilise nägemise halvenemise, tugeva valu silma või pea piirkonnas ning halo, rõngad või kiired valgusallikate ümber.
Väga kõrge silmarõhuga võivad kaasneda ka iiveldustunne või oksendamine. Selline seisund nõuab kiiret pöördumist silmaarsti poole.
