Selles vanuses muutub lähedale vaatamine uduseks ja silmad väsivad kiiremini. Optometristiga koostöös määratakse esimesed lugemisprilid.
Alates sellest vanusest ohustavad inimesi ka erinevad silmahaigused. Lisaks prillide ostmisele on väga oluline lasta mõõta silmarõhku ning uurida silmapõhja. Põhjalik nägemise kontroll aitab avastada silmahaigused: maakuli degeneratsioon, katarakt ehk hallkae, glaukoom ehk rohekae.
Maakuli degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine (AMD)
Maakuli degeneratsiooni korral saab kahjustada ainevahetus maakuli piirkonnas. Maakul on väike ala silmapõhja keskosas, see on nägemise kõige teravam ala. Haigus võib lõppeda tsentraalse nägemise kaotusega. Enamasti on haigus seotud vananemisega, kuid mõningatel juhtudel võib esineda ka nooremas eas. Maakuli degeneratsiooni riskigruppi kuuluvad kõik inimesed kellel on suguvõsas diagnoositud AMD.
Maakuli degeneratsiooni sümptomid:
Esmaseks sümptomiks on udune nägemine nii kaugele kui lähedale;
Lugemine muutub raskeks või võimatuks;
Kogu maakuli kahjustuse korral kaob tsentraalne nägemine;
Nägemisvälja keskel võib esineda suur tuhm laik;
Üheks haiguse tunnuseks võib olla moonutatud nägemine: sirged jooned lainetavad ning tähed on väändunud.
5 sammu maakuli degeneratsiooni ennetamiseks:
Hoiduda suitsetamisest;
Süüa palju tumedaid, rohelisi lehtköögivilju, näiteks spinat, brokoli;
Süüa kala või kalamaksaõli;
Jälgida, et vererõhk ja kolesterool oleks kontrolli all;
Kanda õues päikesprille, blokeerida ultraviolettkiirgust ja sinist valgust, mis aitavad silmahaiguste tekkimisele kaasa.
Katarakt ehk hallkae
Katarakt on enamasti vanemas eas esinev silmaläätse hägustumine, mille tulemusel nägemine muutub järk-järgult tuhmimaks, kuni lõpuks kaob täielikult. Hallkae võib tekkida ka trauma tagajärjel või olla kaasasündinud.
Hallkae sümptomid:
Hägune nägemine;
Päikesevalgus ja päevavalgustuslambid võivad tunduda liiga eredad;
Öösel autoga sõites võivad lähenevad esituled põhjustada varasemast rohkem pimestamist;
Värvid ei pruugi olla nii erksad kui varem;
Lähedale nägemine võib ajutiselt paraneda.
Vanusest tingitud katarakti ehk hallkaed ennetada ei ole võimalik. Haiguse tekkimisele aitavad aga kaasa ebatervislik toitumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine ning liigne ultraviolettkiirgus. Oluline on tervislikud eluviisid ja toitumine ning kvaliteetsed 100% UV- kiirguse eest kaitsvad päikeseprillid.
Glaukoom ehk rohekae
Glaukoom ehk roheline kae on kõrgenenud silmarõhust põhjustatud nägemisnärvi kahjustus. Glaukoomi tagajärjel toimub vaatevälja järk-järguline ahenemine kuni pimedaks jäämiseni.
Glaukoom algab vaevusteta ja areneb aeglaselt. Parima ravitulemuse annab võimalikult varakult alustatud ravi – silmatilgad, tabletid, vajadusel kirurgiline sekkumine. Nii on võimalik ära hoida pöördumatut nägemiskahjustust
Glaukoomi riskifaktorid
Selleks ajaks, kui märkate glaukoomist tingitud nägemiskaotust, on juba liiga hilja. Kaotatud nägemist ei saa taastada. Glaukoomi varajaseks avastamiseks soovitame käia regulaarselt nägemiskontrollis, mille käigus mõõdetakse silmarõhku. Erilist tähelepanu peavad silmarõhu mõõtmisele pöörama glaukoomi riskirühma kuuluvad inimesed.
Glaukoomi tekke riskifaktorid on:
Vanus üle 50 – kroonilise glaukoomi esinemissagedus tõuseb vanusega;
Lähisugulastel glaukoom – kui suguvõsas on glaukoomihaigeid, peaksid käima kontrollis iga 2 aasta tagant;
Kõrgenenud või liiga magal vererõhk;
Lühinägevus ja kaugnägevus (üle +/- 4 dioptri);
Diabeet ja muud veresooni kahjustavad haigused;
Õhuke sarvkest;
Migreen, külmad käed.
Kõik, kellel esineb vähemalt üks neist riskifaktoritest, peaksid oma nägemist ja silma siserõhku kontrollima, sest silmahaigused algavad vaevusteta ja arenevad aeglaselt.
Alates 45. eluaastast on vajalik iga kahe aasta tagant läbida põhjalik nägemise kontroll. Varane diagnoosimine tähendab varajast ravi ja nägemise säilimist.
