Ilmselt on nii mõnigi inimene täheldanud, et juues külma jooki, süües kommi, kuuma suppi või sidrunit, lööb hammastest läbi lõikav väljakannatamatu valu. Kui oled seda kogenud, siis on sul tundlikud hambad - suhteliselt tagasihoidlik diagnoos äärmiselt ebameeldivale ja elukvaliteeti häirivale seisundile.
Miks mõnel inimesel reageerivad hambad kuumale, külmale, hapule, magusale ning mõnikord isegi survetundele ülemäärase tundlikkusega?
Hambaarstide töö on patsienti uurides ning küsitledes välja selgitada probleemi täpne põhjus ning leida sellele lahendus. Kuna põhjusi võib olla mitmeid, siis sellest johtuvalt erinevad ka raviviisid.
Tundlikke hambaid võib muuhulgas põhjustada hambatrauma, mis äärmuslikul juhul võib vajada n-ö hamba suretamist ehk juureravi; hambakaaries ehk hambaauk, mida saab ravida täidistega ehk rahvakeeli plommidega, või igeme taandumine hamba kaelaosas, ravi on jällegi erinev. Järgnevalt püüame anda ülevaate hammaste tundlikkuse peamistest põhjustest ning võimalikest raviviisidest.
Hammas võib muutuda tundlikuks näiteks ülemäärase valesuunalise jõu tagajärjel, mis võib tekkida enamasti liiga kõva asja hammustamisel. Sellisel juhul on iseloomulikuks terav ning äge valureaktsioon vastava hamba piirkonnas. Kuna ärritus on lühiajaline, siis pärast põhjustaja eemaldamist on vastava hamba piirkond ilmselt veel mõnda aega söömisel ning kokkuhammustamisel tundlik, kuid see möödub peagi.
Kui traumaatiline tegur (kõrgem täidis, halvasti istuv tehishambakroon vms) kestab kauem, on ka kaebused ning sümptomaatika teist laadi. Valu ei ole sellisel juhul episoodiline ega mööduv ning kui probleemi põhjustajast ei vabaneta õigeaegselt, tekivad muutused ka hammast ümbritsevates kudedes.
Kui patsient tunneb pärast tuimestava süsti mõju möödumist, et paigaldatud täidis on jäänud natukene kõrgem, tuleks kiiresti raviarstiga ühendust võtta ning vastuvõtule tagasi minna. Täidis lihvitakse madalamaks, et vältida tundlikkuse teket ravitud hamba piirkonnas.
Vahel võib hammas pärast täidisepanemist olla mõnda aega tundlik isegi siis, kui see on õigel tasapinnal ega ole kõrgem. Seda võib juhtuda, kui on olnud vaja täita suur auk, kuid ka siis mööduvad vaevused enamasti mõne nädalaga.
Tuleb ette olukordi, kui vaevused ning tundlikkus ei kao, vaid näitavad päevade edenedes hoopis progresseerumise märke. Põhjus võib olla selles, et on olnud vaja puurida väga sügavale, hambanärvi vahetusse lähedusse, ning hambanärvi on ärritatud. Samuti võib tekkida hamba närviruumiga mikroskoopiline ühendus, mida ei ole võimalik inimsilmaga tuvastada. Sellistel juhtudel tuleks pöörduda uuesti raviarsti vastuvõtule, tema võtab vastu otsuse edasise ravi suhtes.
