Maks toodab sappi rasvade seedimiseks. Sapp liigub sapipõide ja sealt edasi soolde. Sapikivide tekkepõhjuseks on kolesterooli ja sapisoolade ainevahetushäired. Kivid tekivad sapisoolade ladestumisel ning neid on mitut liiki - kolesteroolkivid ehk segakivid ja bilirubiinkivid ehk pigmentkivid. Ka mõõdult on nad erinevad: väiksemad 1-2 mm, mõned kuni 0,5 cm ning üksikud on nii suured, et täidavad sapipõie valendiku tervenisti. Alati ei pruugi sapikivitõve korral tekkida sapipõiepõletikku. Need haigused võivad esineda nii koos kui ka eraldi.
Sapikivitõbi võib tekkida juba lapsel, kuigi täiskasvanutel, eriti vanemas eas, esineb seda sagedamini. Veel soodustavad sapikivide teket ülekaal, kiire kaalulangus, nälgimine, rasedus, rasestumisvastased vahendid ja hormoonasendusravi. Naistel esineb sapikive mitu korda sagedamini kui meestel. Umbes 80% sapikividest ei tekita mitte mingeid tervisehädasid ning inimene saab nende olemasolust teada siis, kui talle tehakse ultraheliuuring mõnel muul põhjusel kui sapikivide kahtlusel. Selliseid kive, mis kaebusi ei tekita, nimetatakse tummadeks sapikivideks.
Suurem osa kividest ei anna enda olemasolust mingil moel märku. See aga ei tähenda, et nüüd peaks igaüks end igaks juhuks kohe kontrollima minema. Vaevused tekivad siis, kui probleem on tõsine. Sel juhul ilmnevad kõige sagedamini valusööstud (koolikud) paremal pool ja keskel ülakõhus; valu võib kiirguda paremale poole selga ja samapoolsesse õlga. Mõnel puhul võib haige tunda kõrvetisi, iiveldust, hakata röhitsema ja oksendama.
Valu tekitab kivi liikumine sapipõies või sapiteedes ja võib kesta kuni mitu tundi. Valu võib proovida leevendada valuvaigistiga, aga toime puudumisel või valude tugevnemisel tuleb minna haiglasse. Kui nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, ei tohi haiglasse minekuga viivitada, sest seisund võib olla eluohtlik - kivi(d) on liikunud ühissapijuhasse, mis on selle sulgenud, maksast ei pääse sapp kaksteistsõrmiksoolde ja tekib äge kõhunäärmepõletik.
